
Boađus: 39
	
- Gal mii ipmirdit ahte nuorrasáhpániid mielas soitet lágat muhtomin 	orrume 	beare garrasat , muhto daid eat almmake sáhte danin rihkkut .
Muhto jus eallu lea čoahkis 	orrume 	, de sáhttá njoammut jođáneappot .
De lei stállu measta seamma báikkis 	orrume 	, ja stálus lei okta boares guksi , maid son lávii atnit čađat , gos son lei .
Dat olmmái , gii sullos lei 	orrume 	, oinnii dan ; de ráhkadii son dávggis gárvvisin ja vurddii , dassážii go soai viegaiga nu lahka , ahte son oaččui báhčit dan olbmá , gii niibbiid gieđas anii .
Measta badjelmearálaš várrogasvuohta ovdagihtii lea áidna vuohki movt hehttet sullásaš dáhpáhusaid , vaikko muhtomin soaitá 	orrume 	ártet ja dárbbašmeahttun dan dáhkat .
Ii soaitte vuosttaš geahčesteamis 	orrume 	nu vearrái go 15-20 jagi geahčen leat 160 eanet kárášjohkalačča ealáhatagis go dál ja ain leat dien mađe olu jagiid dassážii go dan dillái boahtit .
Jus muhtin šaddá muhtin bártnážii áhččin , de son lea álohii bártnáža áhčči , leaš dál bártnáš 	orrume 	eatni luhtte , eará olbmot adopterejit dahje manná geidnosis .
Historjjálaččat lea ránskka ja flámskka ( duiskka // hollándalaš ) gielas leamaš čielga erohus , ja Lailla ja Erika ássanguovllus lea nu ahte sáhttet leat nuppebeal luotta 	orrume 	dušše ránskalaččat ja nuppi gis dusse flámskkalaččat .
– Diehtojuohkin gal lea leamaš hui heittot go galggaše muitalit goas johtet ealuin ja sullii man guhká leat ealuin 	orrume 	čuoiganláhttu guovllus , vai mii diehtit , šálloša Roald Andreas Sandvik .
Lihkkologut : 11 , 21 , 24 ja 28 LEDJON 23/7-22/8Dán/23/7-22 vahkku dovddat earáid 	orrume 	bággeme du bargat dihto meriid mielde .
Suoidnemánu 1. beaivvi lei lohku 3011 , ja golggotmánu 1. beaivvi lei lohku gahččan vel vuollelii , go de ledje 2999 olbmo 	orrume 	Guovdageainnu suohkanis .
Ruovttueamidat dahje dakkár isitolbmot geat leat okto 	orrume 	ruovttus soitet oažžut fálaldagaid doppe gos orrot .
Don soaittát dán vahku 	orrume 	beare njuoras ja danne veaját leat hearki .
Muhto vuoigatvuohta atnit muhtin guovllu riggodagaid lei sis geat ain álo áiggis ledje 	orrume 	dan guovllus .
Dalle go ii leat okta ge 	orrume 	viesus , de lea jurdda soames háviid rahpat viesu buohkaide .
Beatnaga eaiggát ja hálddašeaddji leaba geatnegasat ovttas , nubbi nuppi ovddas , máksit buhtadusa vahága ovddas maid beana dagaha bohccuide ja goluid ja hehttehusaid ovddas mat boazoeaiggádii gárttažet , go beana lágahemet oaguha dahje gavdnje bohccuid , go bohccot lobálaččat leat 	orrume 	dahje jođidettiin , geahčakeahttá siva .
Beanaeaiggát ja beatnaga hálddašeaddji leaba geatnegasat nubbi nuppi ovddas máksit buhtadusa vahága ovddas maid beana dagaha bohccuide ja goluid ja hehttehusaid ovddas mat boazoeaiggádii gárttažet go beana lágahemet oaguha dahje gavdnje bohccuid mat lobálaččat leat 	orrume 	dahje johtime , geahčakeahttá siva .
Go guhkit áigeperspektiivvas geahččá , ledje vuosttaš sámediggeválggain jagi 1989 sullii 6 % buot jienastuslohkui čállojuvvon olbmot , 	orrume 	Lulli-Norggas .
Álbmot , mii orru olggobealde SED guovlluid , lea definerejuvvon 	orrume 	Davvi-Norggas davábealde Sáltoduoddara , olggobealde SED- guovllu .
Álbmot , mii orru olggobealde SED guovlluid , lea definerejuvvon 	orrume 	Davvi-Norggas davábealde Sáltoduoddara , olggobealde SED- guovllu .
Beanaeaiggát ja beatnaga hálddašeaddji leaba geatnegasat nubbi nuppi ovddas máksit buhtadusa vahága ovddas maid beana dagaha bohccuide ja goluid ja hehttehusaid ovddas mat boazoeaiggádii gárttažet go beana lágahemet oaguha dahje gavdnje bohccuid mat lobálaččat leat 	orrume 	dahje johtime , geahčakeahttá siva .
Sámi ovdaskuvlamánáin galgá leat vejolašvuohta oažžut heivehuvvon mánáidgárdefálaldaga mas sámi giella ja kultuvra lea vuođđun , gos fal ain ležžet 	orrume 	riikkas .
Dat maid buohccit ja divššohasat dábálaččat barget ruovttus lea mielde definereme iešdovddu , buohcciviessu // buhcciidruoktu ferte rahčat dan nala ahte buohccit // boarrásat ožžot sullii seamma fálaldaga go leat 	orrume 	doppe , go dat mii sis lei ruovttus , doalahandihtii badjin iešdovddu ja eallinárvvu .
Sámi ovdaskuvlamánáin galgá leat vejolašvuohta oaŋŋut heivehuvvon mánáidgárdefálaldaga mas sámi giella ja kultuvra lea vuođđun , gos fal ain leŋŋet 	orrume 	riikkas .
Sámi ovdaskuvlamánáin galgá leat vejolašvuohta oaŋŋut heivehuvvon mánáidgárdefálaldaga mas sámi giella ja kultuvra lea vuođđun , gos fal ain leŋŋet 	orrume 	riikkas .
Jus don leat 	orrume 	muhtun ásahusas nugo buhcciidruovttus , buohcceviesus dahje giddagasas , de sáhttá ásahusa bargi duođaštit du identitehta .
C celsius cc. dahje CC. carbon copy c // o care off = 	orrume 	soapmása luhtte ca. cirka cal. kaloria can .
Beatnaga eaiggát ja hálddašeaddji leaba geatnegasat ovttas , nubbi nuppi ovddas , máksit buhtadusa vahága ovddas máid beana dagaha bohccuide ja goluid ja hehttehusaid ovddas mat boazoeaiggádii gárttažet , go beana lágahemet oaguha dahje gavdnje bohccuid , go bohccot lobálaččat leat 	orrume 	dahje jođidettiin , geahčakeahttá siva .
Beanaeaiggát ja beatnaga hálddašeaddji leaba geatnegasat nubbi nuppi ovddas máksit buhtadusa vahága ovddas maid beana dagaha bohccuide ja goluid ja hehttehusaid ovddas mat boazoeaiggádii gárttažet go beana lágahemet oaguha dahje gavdnje bohccuid mat lobálaččat leat 	orrume 	dahje johtime , geahčakeahttá siva .
Beanaeaiggát ja beatnaga hálddašeaddji leaba geatnegasat nubbi nuppi ovddas máksit buhtadusa vahága ovddas maid beana dagaha bohccuide ja goluid ja hehttehusaid ovddas mat boazoeaiggádii gárttažet go beana lágahemet oaguha dahje gavdnje bohccuid mat lobálaččat leat 	orrume 	dahje johtime , geahčakeahttá siva .
Beatnaga eaiggát ja hálddašeaddji leaba geatnegasat ovttas , nubbi nuppi ovddas , máksit buhtadusa vahága ovddas máid beana dagaha bohccuide ja goluid ja hehttehusaid ovddas mat boazoeaiggádii gárttažet , go beana lágahemet oaguha dahje gavdnje bohccuid , go bohccot lobálaččat leat 	orrume 	dahje jođidettiin , geahčakeahttá siva .
a ) fievru lea 	orrume 	jaska ,
	Muitalus sámiid birra
Ja go sápmelaš lea leamaš dáppe mearragáttiin 	orrume 	, dalle eai leat leamaš orrut eai oktage mearragáttiin , ja dalle leai buorre orrut sámiide .
Muhto go lassánedje olbmot , de bohte čáhppesbivttasolbmot fas dohko , gosa ledje sámit vuohččan ballán , ja dahke orohagaid jur dasa gos sámit ledje 	orrume 	, dan_dihte go sii oidne , ahte das leai čáppa gieddi , maid ledje bohccot dutken , gožžan ja baikán — gos ledje sámit orron máŋga olmmošbuolvva .
Okta lea dáhpáhus , go bođii dárrolaš Njuorjovuopmegierragii gos ledje sámit 	orrume 	.
Lea gal surgat muhtun áigge , go leat duoddariin 	orrume 	čoaskima áigge .
Go Bure Lávra-gállis leai johtime siiddain luksa Bolnnu rastá — ja stállu leai ADV 	orrume 	dan geainnu nalde — ja go son leai johtime , de stállu coggalii bielloálddu murrii .
Ja de sámit oidnet , ahte de dál bohtet dohko gos sii leat 	orrume 	.
Ja go bohtet ruoktot stohpui , gos ledje muhtumat 	orrume 	, ja muhtumat orro gođiin , mat ledje buktojuvvon girkogoahtin , ja de álge heajastallat .




Boađus: 23
Dain viesuin livčče dál sihkkarit ollu olbmot 	orrumin 	, jus livččii jávri maid bivdet .
Lean árvidisgoahtán dan guovllun leš dat orohat mainna duon don bealde boahttiga nu hárdet : dat leš mat bávttin 	orrumin 	.
Duonnánaga lahkosin suige nuppit 	orrumin 	.
Váimmustan lea ruoktu ja loddi 	orrumin 	”
Viimmat dát viisát fuomášedje dadjat gonagassii ahte gonagasge beassá oaidnit Mearra-Sámi prinseassa dávjjit jos dat leat gonagasgávpogis 	orrumin 	.
Filbma čájeha mo riiddu buollá ja muhtin almmái geahččala goddit lávus 	orrumin 	albmá sáittiin giđđat .
Nuorttabeal eanu gal ledje njealje siidda , mat ledje ain 	orrumin 	oktasašguohtoneatnamiin .
– Sii gártet goddit buot Mexico 40 miljon indiána jos áigot vuostálastit dán soađi , julggašta Maya-ovddasteaddji guhte lea 	orrumin 	Ohcejogas muhtin áiggi ain .
Nubbin sivvan Uronen muitala lean dan , ahte sii geahčadedje guohtoneatnamiid 	orrumin 	geavatkeahttá Ruoššas lahka rájáid ja muđuid fertešii mannat guhkás riikii ovdal go gávdno boazodoallu .
Martin Stegerman , riegánda Duiskkas , muhto dál 	orrumin 	Skániin , čuojahii diidiliidoain , aborriginal árbevirolaš čuojanasain .
Bæhr lohká Sámedikkis 	orrumin 	dál dakkár oainnu , ahte buot lea ortnegis go sápmelaččat ieža viežžagohtet geđggiid ja moivegohtet , ja Bæhr gáibida čilgehusa Sámedikki presideanttas .
– Min dieđuid mielde njuvvojit bohccot humanalaččat , vaikke máŋgii sáhttá boazu 	orrumin 	eallimin .
– Min dieđuid mielde njuvvojit bohccot humanalaččat , vaikke máŋgii sáhttá boazu 	orrumin 	eallimin .
B sseb &#x87;ikkit juohkkes &#x87;jis Buot m n &#x87;t leat 	orrumin 	l &#x87;vuin maid ie &#x87; leat veahkehan ja oahpan cegget , nieiddain lea , dieÖusge sierra l &#x87;vvu .
Dát lei hui somás vásáhus , ja jus fal nu šaddá ahte dáppe ain leažžámet 	orrumin 	, de gal áinnas searvat revyai mielde , dadjet nieiddat ovtamielalaččat .
Rehkenastojuvvo 	orrumin 	, jus mánná lea leamaš dahje galgá leat Norggas badjel 12 mánu .
Jus du mánná orru Norggas unnimusat 12 mánu hávális , de rehkenastojuvvo 	orrumin 	.
Das ledje vel olbmot reagaineaset 	orrumin 	.
Ánná fertii čilget sutnje ahte go mii leat nu máŋggas 	orrumin 	seamma sajis , de ferte čuovvut eará njuolggadusaid go mat ruovttus duoddaris ledje .
Go mánnái lea lágiduvvon orrun eará báikái go ruoktot láhkamearrádusa vuođul , sáhttá suohkan gáibidit váhnemiin ealihanruhtamáksima dákkár orruma ovddas nuppi mánu rájes go mánná lea doppe 	orrumin 	, gitta dan mánnui go mánná fárre orrunbáikkis eret .
Go mánná lea lágiduvvon orrumii eará báikái go ruoktot láhkamearrádusa vuođul , sáhttá suohkan gáibidit máná ollásit dahje belohahkii máksit bajásgeassima goluid nu guhká go mánná lea 	orrumin 	olggobealde ruovttu .
( ruovttoluotta ) 46.Maŋŋá 1933 lága lei boazosápmelaččain vuoigatvuohta bivdit guliid stáhtaalmennega jávrriin , dallego sii ledje lobálaččat bohccuiguin 	orrumin 	boazogoahtunorohagas gosa gulle .
Guolástusdirektoráhta sáhttá iskat fanaseaiggátfitnodaga rehketdoalu ja sáhttá gohččut galmmihanfitnodagaid addit dieđuid dan sállaša birra , mii gaskaboddasaččat lea 	orrumin 	gullevaš fitnodagas .
