[word = "viđá"]
Boađus: 34
				
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
Norgga bealis deattuhuvvo árktalaš eamiálbmogiid oassálastin Ráđis , mas Sámiráđis ja 	viđá 	eará eamiálbmorganisašuvnnas lea bissovaš oassálastinstáhtus .
Sámediggái lea addon váldi lága // láhkaásahusa vuođul 	viđá 	suorggis .
Dasto almmuhit 2009 válggas válgaoassálastima birra dieđuid dan 	viđá 	válgabiires sierra vuolitkapihttalis .
guovlluin lei 	viđá 	guovllus dievdduid oassi vuollelis go buot SED-guovlluin .
( Norgga mánáidgárdekvalitehta ) nammasaš prošeavttas mii čađahuvvui 	viđá 	suohkanis Lulli-Trøndelága fylkkas 2002:s ja 2003:s , bođii jearahallamiin ovdan ahte sohkabealerohusat eai lean namuhanveara stuorrát .
	Assu corpus –
Bas-Prinssaš boahtá eará planehtas , ja finada 	viđá 	eará planehtain ovdal olle eatnamii .
Soalddáhiid ii leat lohpi njuiket merrii fatnasis earágo 	viđá 	mehtaris .
1996 bijai oktasaš oapmeealáhus meari ahte 	viđá 	jagis galget boanddat unnidit dávddaid maiguin gusat dávjjimusat buhcet ja ahte njiedjadit dálkkasgeavaheami 25%ain .
Mihttomearri maid galge joksan 	viđá 	jagis , lea meastta guovtti jagis juo ollašuvvon .
- Muhto muitte fal ahte it raba seahka ovdal 	viđá 	- guđá váre duohken , neavui rieban .
Badjeolmmái ii máššan , ja rabestii seahka ovdal go lei vázzán 	viđá 	- guđá vári badjel .
Okta čoavddus livččii leat unnidit vuddjiid loguid 	viđá 	vudjiin , nu ahte šaddet 15 vuodji juohke vuorus , dan ektui go dál leat 20 vuoddji , omd. loahppavuodjimiidda , lohká Ahmasalo .
Ovdalaš go vuodjaime , de riŋgestin verddii ahte boađán 	viđá 	diimmu geahčen .
Ja de imaštalan ge movt bat 	viđá 	vahkkus sáhttá oba doaivut ge ahte mánát ohppet skuvllas .
Dan 	viđá 	vahkkus go vázzá skuvlla , de ii galgga oba hupmat ge iežas eatnigiela - dárogiela .
Dalle livččii somá oaidnit man ollu dát mánáš oahpašii skuvllas dan 	viđá 	vahkkus .
- ahte máilbmi lea juhkkon 	viđá 	oassái ?
Doppe son galgá leat okta 	viđá 	duopmáriin geat galget earuhit máilmmi buoremus njuikejeddjiid .
	Avvir corpus –
Ii jáhke bissehuvvot – Mii leat čiežas posišuvnnas ovdagottis 	viđá 	vuostá , dadjá Olsen ja čujuha Bargiidbellodaga viđa áirasii ja Sosialisttalaš Gurutbellodaga ja Ruksesbellodaga ovtta áirasii goappás ge .
MM-gilvvuin , mat lágiduvvojit guovtti vahkku geahčen , lea sus áigumuš boahtit 	viđá 	buoremusa searvái .
– Dán rádjái leaba NSR ja BB beassan dahkat juste nu mo leaba háliidan Sámedikkis dan sivas go eai leat leamaš eará stuorebuš bellodagat doppe , muhto dat áigi gal lea dal oalát nohkan go mii oaidnit mihtidemiin ahte min bellodat lea stuoris ja lea vuosttaš geardde go Ovddádusbellodat searvá sámediggeválggaide olles 	viđá 	válgabiirres ja dál beassat oaidnit mo de manná loahpas , dadjá Hans J. Eriksen .
Dálveguohtun eatnamat leat 	viđá 	suohkanis ja čearru ii beasa oaiviliid ovddidit eará ovtta suohkanii , mii mielddisbuktá ahte dat njeallje suohkana mearridit iešheanalaččat visot boazologuid ja guohtunguovlluid .
Ođđa vahca lea gievra suddadit dálvvi 	viđá 	jasaid ja dihtet dat gal ádjagat golgagoahtit .
Eana 	viđá 	rivotčázis leat olu sáddot ja lavdnjemoalut , mat giđđabeaivvadagas vudjot oatnelanbottas jieŋa čađa .
Juoiganoasis ledje dušše Kárášjoga ja Guovdageainnu luođit mat besse 	viđá 	buoremusaid searvái , ja dalle gal orui nu ahte leat guovddáš sámi báikkiid olbmot geat ledje viššalepmosat jienastit .
Eira lohká dán 	viđá 	orohagas leat ollu oahppan oahpaheddjiid .
	North Saami facts corpus –
Gusat leat bahčin 	viđá 	
	Min Aigi corpus –
VUITTII : Nordlys vuittii Hámmerfeastta vuostá , 	viđá 	moalain guovtti moala vuostá .
Ii dáidde leat vuordimis ahte son galgá 	viđá 	jagis nuppástuhttit eará doibmii .
Dan sadjái jáhkašeimmet ahte dan 	viđá 	suohkana sátnejođiheaddjit ieža livčče buorebut váldit vuhtii Sis-Finnmárkku nuppástuhttima , juste dan dihte go sin poltihkkalš perspektiivva jáhkkit nannoseabbon jođihit dan meare váttis nuppástuhttima go Sis-Finnmárkkus lea .
Mannan distaga tv-dokumentára čájehii nissona gii 1983s lei veagalváldon 	viđá 	divdui .
Nuppi dievddu dubmii Sis-Finnmárkku diggegoddi guovtti jahkái ja 	viđá 	mánnui giddagassii , ja buhtadusa máksit oktiibuot 85 000 ruvnno .
Maŋŋá go Norgga Sámiid Riikasearvi ( NSR ) ja Aili Keskitalo mannan bearjadaga botkejedje ovttasbarggu Johan Mikkel Sarain , dárbbašit unnimusat 	viđá 	áirasis veahki boahtte vahkku dievasčoahkkimis jus galget joksat eanetlogu ja ásahit ođđa sámediggeráđi .
Schnitlera oaiviliin sáhttá Finnmárkku geográfalaččat juohkit ássiid vuođul 	viđá 	jovkui ( Schnitler gihpa 3 s. 55 ) :
