[word = ".*ndihte"]
Boađus: 442
				
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
Dát gihpa galggašii addit ideaid ja oaivademiid joatkkabargui 	buoridandihte 	sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandili gielddain ja fylkkain miehttá riikka .
	Bisuhandihte 	ja ovdánahttindihte sámegiela , ferte addit sámi mánáide ja nuoraide duohta vejolašvuođa geavahit iežaset giela árgabeaivvis .
Bisuhandihte ja 	ovdánahttindihte 	sámegiela , ferte addit sámi mánáide ja nuoraide duohta vejolašvuođa geavahit iežaset giela árgabeaivvis .
Hálddašanguovllus lea gielddas // suohkanis geatnegasvuohta geavahit sámegiela álmmuhusain ja diehtojuohkkimis olbmuide , doahttalit eaŋkilolbmuid geat dáhttot geavahit sámegiela álmmolaš oktavuođain , geavahit giela láhkaásahusaid ja njuolggadusaid vuođul ja addit virgelobi bálkkáin bargiide 	oahppandihte 	sámegiela go gielddas lea dárbu dakkár gelbbolašvuhtii .
Norgga eiseválddit leat máŋgii deattuhan ahte ILO-konvenšuvdna sistisdoallá unnimusmeari 	sihkkarastindihte 	eamiálbmogiid beroštumiid ja dárbbuid .
Dat mearkkaša ahte Norgga eiseválddit sáhttet mannat vel guhkeleabbui go konvenšuvnna mearrádusat , ovddamearkka dihte 	sihkkarastindihte 	sámi mánáid vuoigatvuođaid ja boahtteáiggi .
	Buoridandihte 	gelbbolašvuođa , lea Mánáidsuodjalusa Gelbbolašvuođaguovddáš Davvi-Norggas ožžon doarjaga rahkadit njeallje fáddágihpagažža mánáidsuodjalusa birra sámi oktavuođain .
Ulbmil gihppagin lea addit mánáidsuodjalussii ja earáide ollislaš dieđuid fágaolbmuid ja fágabirrasiid birra geaiguin sáhttá váldit oktavuođa 	jearrandihte 	ráđiid ja bagadallama , dahje muđuid ge lonohallat dieđuid ja vásáhusaid sámi perspektiivva ektui mánáidsuodjalanáššiin .
Otne lea ovttasbargu máŋga bearašsuodjalanguovddážiid gaskkas Finnmárkkus , 	nannendihte 	máŋggakultuvrrálaš gelbbolašvuođa .
Sáhttá sámedikkiin váldit oktavođa 	oažžundihte 	eanet dieđuid ja bagádusa .
Åarjel-Saemiej skuvle dáhtu šaddat pedagogálaš guovddážin máttasámegielat gáiddusoahpaheapmái , ja sii leat bargamin dan ala ahte sáhttit dustet máttasámi ohppiid geat háliidit oanehis áigái leat skuvllas 	čiekŋudandihte 	gielas ja kultuvrras .
Skánit joatkkaskuvla lei oainnat aidna molsaeaktu 	doalahandihte 	suopmana mii muđuid soittii jávkat .
Kulturskuvllas lea dánsunjoavku gos dánsejeaddjit e.e. geavahit sámi rámmarumbbuid 	ráhkadandihte 	ritmma ja musihka lihkademiide .
Sámedikki nuoraidkonferánsa Sámediggi lágida jahkásaččat nuoraidkonferánssa 	movttiidahttindihte 	ja nannendihte mánáid ja nuoraid váikkuhanvejolašvuođaid , aktiivválaš oassálastima ja beroštumi sámi servodagas .
Sámedikki nuoraidkonferánsa Sámediggi lágida jahkásaččat nuoraidkonferánssa movttiidahttindihte ja 	nannendihte 	mánáid ja nuoraid váikkuhanvejolašvuođaid , aktiivválaš oassálastima ja beroštumi sámi servodagas .
Dán láhkai leat organisašuvnnat dehálaš instrumeantan 	nannendihte 	nuoraid identitehta .
Dát mearkkaša ahte InfoNuorra aktiivválaččat searvá iešguđetge doaimmaide ja prošeavttaide mat leat nuoraid várás ja gos nuorat oasálastet , ja sii barget aktiivválaččat 	lasihandihte 	nuoraid beroštumi báikkálaš servodagas .
Dieđuid searvves leat áddehahti čilgehusat maid prográmmat dorjot , mo galgá ohcat doarjaga – ja maiddái : Geainna galgá váldit oktavuođa 	oažžundihte 	eanet dieđuid juohke prográmma birra .
Konkrehta ággan dasa lei ahte Sámediggi 1999:s dáhtui Ráđđehusadvokáhta Sámedikki bealis , árvvoštallat stevdnet Statskog SF 	dubmendihte 	Finnmárkku eanavuovdinstivrra mearrádusa addit doaibmalobi roggat Riebanvári ja Náranaša Guovdageainnus , ja Statskog SF ` mearrádusaid váidináššiin , lobiheapmin .
Sámi lágádusdoaimma mihttomearri lea ahte galget almmuhuvvot eanemus lági mielde girjjit ja buoremus kvalitehtas nannen- ja 	ovddidandihte 	sámi giela , sámi kultuvrra ja identitehta .
Doarjja addo vuođđodoarjaga vuogis 	joksandihte 	joatkevašvuođa festiválain ja seammás buoridit ráhkkaneami .
Sámediggi lea ilus go ráđđehus lea váldán oktavuođa Ruoŧa guovddáš eiseváldiiguin 	nannendihte 	oahpahusa rastá ráji lullisámi guovlluin .
Sámediggi lea ilus go ráđđehus lea váldán oktavuođa Ruoŧa guovddáš eiseváldiiguin 	nannendihte 	oahpahusa rastá ráji lullisámi guovlluin .
	Movttiidahttindihte 	gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui .
Lea leamaš okta ­vuohta árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra 	ásahandihte 	ovttasdoai ­bmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii .
	Movttiidahttindihte 	gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui .
Lea leamaš okta ­vuohta árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra 	ásahandihte 	ovttasdoai ­bmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii .
	Movttiidahttindihte 	gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui .
Lea leamaš okta ­vuohta árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra 	ásahandihte 	ovttasdoai ­bmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii .
Sámi lágádusdoaimma mihttomearri lea ahte galget almmuhuvvot eanemus lági mielde girjjit ja buoremus kvalitehtas nannen- ja 	ovddidandihte 	sámi giela , sámi kultuvrra ja identitehta .
Doarjja addo vuođđodoarjaga vuogis 	joksandihte 	joatkevašvuođa festiválain ja seammás buoridit ráhkkaneami .
	Movttiidahttindihte 	gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui .
Lea leamaš okta ­vuohta árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra 	ásahandihte 	ovttasdoai ­bmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii .
Sámi lágádusdoaimma mihttomearri lea ahte galget almmuhuvvot eanemus lági mielde girjjit ja buoremus kvalitehtas nannen- ja 	ovddidandihte 	sámi giela , sámi kultuvrra ja identitehta .
Doarjja addo vuođđodoarjaga vuogis 	joksandihte 	joatkevašvuođa festiválain ja seammás buoridit ráhkkaneami .
Sámediggi lea ilus go ráđđehus lea váldán oktavuođa Ruoŧa guovddáš eiseváldiiguin 	nannendihte 	oahpahusa rastá ráji lullisámi guovlluin .
	Movttiidahttindihte 	gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui .
Lea leamaš okta ­vuohta árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra 	ásahandihte 	ovttasdoai ­bmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii .
	Veahkehandihte 	máná fuobmát dáid rievdadusaid , deattuhit mii ahte leat ollu olgun luonddus .
	Boktindihte 	hutkáivuođa sáhttit láhčit dili dan láhkái ahte mánát ožžot iešguhtetlágan báhpiriid ja tevdnerusttegiid , ja vejolašvuođa deaivvadit dáidariiguin ja dáidagiin .
KS áššis 0014/03/0014 mearriduvvui ásahit suohkanlaš doaimma namain Goahtebeallji 	čađahandihte 	plána .
Soaitašii vuogas ahte váhnemat duollet dálle čuvvot skuvlabusse 	oaidnindihte 	movt dilli lea .
) Suohkan máksá juohke jagi 250 000,- muhto mávssii maŋŋá 63 000,- lassin 	gokčandihte 	vuolláibáhcaga min bušeahttas .
	Ipmirdandihte 	máŋggabealat teavsttaid ja áššeprosa lea deaŧalaš bargat gráfalaš ovdanbuktimiiguin , tabeallaiguin ja statistihkain .
gávdnat čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid girjerádjosis alcces 	lohkandihte 	
Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot 	buoridandihte 	ovttasbargovugiid .
NSR oaivvilda ahte oppalaččat ferte áŋgiruššat oažžut eanet mediafálaldagaid julevsámegillii 	nannendihte 	giela .
Lassin lei maid dehálaš čuvget fuomášumi boahttevaš hástalusaide 	nannendihte 	olmmošriektevuođu ovdánahttit sámi kultuvrra ja servodaga Norggas .
Sámediggeráđđi lea konsulteren departemeanttain 	fuolahandihte 	ahte sámi mánáid vuoigatvuođat fuolahuvvojit láhkaásahusas .
Árvaluvvo ahte Sámediggi váldá oktavuođa Justiisaministariin ja politiijadirektoráhtain 	guorahallandihte 	movt sáhttá buorebut sihkkarastit riektesihkarvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii oktavuođas politiijaiguin ja riektevuogádagain .
Sihke eanandoallu ja boazodoallu leat guokte dehálaš sámi ealáhusa maid Sámediggeráđđi buoremus lági mielde ferte veahkehit 	gávdnandihte 	guhkesáiggi čovdosiid mat mielddisbuktet gánnáhahtti doaibmanvejolašvuođaid .
Lihkká lea okta dehálaš doaibmabidju 	sihkkarastindihte 	ahte sámi oahppit ja oahpaheaddjit ožžot seamma mađe oahponeavvuid go earát .
Lávdegoddi áigu maid namuhit ahte sámi giella geavahuvvui aktiivvalaččat vuođđoealáhusain dego eanandoalus ja guolásteamis ja ahte dain surggiin fertejit doaibmabijut biddjot johtui 	ealáskahttindihte 	sámi giela .
Nationála hálddašeapmi , lágat ja nationála oahppoplánat Bajit mihttomearri politihkkasuorgái : Sámi oahppi ja ovddasteaddji vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat galget vuođustuvvon lágain ja láhkaásahusain 	sihkkarastindihte 	buohkaide lihka ollu rievtti kvalitehtalaš oahpahussii mii lea heivehuvvon sámi ohppiide .
Sámediggi berre danin guorahallat ja veardádallat vejolašvuođaid mat gávdnojit váikkuhangaskaomiid ortnegis vejolaš ođđaásaheapmái priváhtaskuvllain maid ulbmil lea bargat máhttolokten- Sámegiela mielde 	sihkkarastindihte 	ohppiid vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii mas vuođđooaidnu lea vára váldit sámi identitehtas ja kultuvrras leat vuođđoeavttut skuvlafálaldagas .
Lávdegoddi áigu maid namuhit ahte sámi giella geavahuvvui aktiivvalaččat vuođđoealáhusain dego eanandoalus ja guolásteamis ja ahte dain surggiin fertejit doaibmabijut biddjot johtui 	ealáskahttindihte 	sámi giela .
2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide 	čohkkendihte 	gelbbolašvuođa ja ráhkadan dihtii oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda .
2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide 	čohkkendihte 	gelbbolašvuođa ja ráhkadan dihtii oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda .
2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide 	čohkkendihte 	gelbbolašvuođa ja ráhkadan dihtii oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda .
Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot 	buoridandihte 	ovttasbargovugiid .
Plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat 	huksendihte 	buriid dábiid ja dainna lágin eastadit givssideami ja intoleránsa
Plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat 	huksendihte 	buriid dábiid ja dainna lágin eastadit givssideami ja intoleránsa
Sámediggi oaivvilda ahte lea unnán dahkkon eiseváldiid bealis 	buoridandihte 	dili .
Sámediggi oaivvilda ahte lea unnán dahkkon eiseváldiid bealis 	buoridandihte 	dili .
Sámediggi oaidná ahte boazodoalloeiseválddit leat mielas ásahit earremuddemiid ieš guđet boazodoallái ja bággodoaimmaid 	olihandihte 	dán mihttomeari .
Sámediggi evttohii álggahit proseassa politihkalaš dásis 	čielggadandihte 	eaiggáduššama .
Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot 	buoridandihte 	ovttasbargovugiid .
Plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat 	huksendihte 	buriid dábiid ja dainna lágin eastadit givssideami ja intoleránsa
Plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat 	huksendihte 	buriid dábiid ja dainna lágin eastadit givssideami ja intoleránsa
Sámediggi oaivvilda ahte lea unnán dahkkon eiseválddiid bealis 	buoridandihte 	dili .
	Movttiidahttindihte 	gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui .
Lea leamaš oktavuohta Árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra 	ásahandihte 	ovttasdoaibmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii .
Fágagirjjálašvuohta fágasuorggis Gulahallan , giella ja teaksta Strategiijat : Ráhkadit ođđa oahpponeavvuid lulli- , julev- ja davvisámegillii Jorgalit ja heivehit dálá oahpponeavvuid Ovttasbargat gullevaš fágabirrasiiguin 	ovdánahttindihte 	fágagirjjálašvuođa
1.4 Metoda Sámediggi lea sádden skoviid 	kártendihte 	álmmolaš ásahusaid giellageavaheami .
Lea goitge leamaš dárbu ráddjet iskkadeami sihke áigegeavaheami ektui ja 	doalahandihte 	ekonomálaš rámmaid .
Ulbmil iskkademiin lei iskat makkár ovddasvástádusa dovdet ásahusat ieža sámegiela ektui ; addet go ásahusat bálvalusaid sámi álbmogii , ásahusa sámegiel gelbbolašvuohta ja lea go dárbu lasihit gelbbolašvuođa , galle bargii ipmirdit // mahttet hupmat ja/dahje/ja čállit sámegiela , ja makkár vejolašvuođat leat bargiin váldit virgelobi 	oahppandihte 	sámegiela .
	Addindihte 	oahpahussuorggi dilálašvuođa oppalaš gova , leat vižžon dieđut sámegiel oahpahusa birra ja dan oahpahusa birra mii addo sámegillii , siskkobealde Sámedikki ja Grunnskolens Informasjonssystemas Interneahtas .
Giellaguovddážat mat leat ásahuvvon 	ovddidandihte 	sámegiela ja čohkkendihte giellafámuid , definerejit ahte sin bargu lea ovddidit sámegiela anu ja addit sámegiel oahpahusa .
Giellaguovddážat mat leat ásahuvvon ovddidandihte sámegiela ja 	čohkkendihte 	giellafámuid , definerejit ahte sin bargu lea ovddidit sámegiela anu ja addit sámegiel oahpahusa .
Son lea maiddái garrasit bargan 	oažžundihte 	ekonomalaš veahki suohkanii vai dat sáhttet fállat sámegielat mánáidgárddiid .
Sámedikki fágalávdegoddi ásahuvvui Sámediggeráđi bokte čakčamánu 30. b. 2205 	čađahandihte 	olles válgaortnega Sámediggeválggaid oktavuođas .
Sámedikki fágalávdegoddi sámediggeválggaid čielggadeapmái , ásahuvvui Sámediggeráđi bokte čakčamánu 30. b. 2006 	čađahandihte 	olles válgaortnega Sámediggeválggaid oktavuođas .
Danin leat mi Sámedikkis geatnegahtton bargat buot máid mii sáhttit 	doarjundihte 	boaittobeale guovlluid mánáid , dadjá Vars .
Sámediggeráđđi áigoge bargat politihkalaččat 	buoridandihte 	suohkaniid ruhtádili vai heajos ruhtádilli ii galgga leat jahkásaš áittan skuvllaide mat fállet oahpu sihke sámegielas ja sámegillii .
Son boahta maid deaivvadit mánáidáittardeaddjiin Reidar Hjarmann`ain go son boahta Kárášjohkii 	gulahallandihte 	suinna sámi mánáid vuoigatvuođaid oahpahussii ja oadjebas bajasšaddandillái .
- Sámediggeráđđái lea dehálaš finádit guossis min mánáidgárddiin 	oaidnindihte 	dan barggu maid mánáidgárdebargiid barget beaivválaččat , dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars .
	Assu corpus –
Mis livčče álgoálggus buorit vejolašvuođat buvttadit biepmu davvin ; ráinnas áibmu ja čáhci , rikkis guolleriggodagat , viehka buorit meahcceguohtumat bohccuide , sávzzaide ja gáiccaide , 	namuhandihte 	muhtin ovdamearkkaid .
Danin ávžžuhan dáčča bellodagaid vehá jurdilit ovdal go mannet olggos čuoččuhusaiguin sámi álbmoga vuostá 	čoaggindihte 	hálbbes politihkalaš poeŋggaid alcceseaset .
Mii dárbbašit Beaivváš Sámi Teáhtera , 	nannendihte 	iežamet kultuvrra boahtte áiggis .
Maiddái lei dábálaš dieđáhusain vuodjit ovdagihtii , 	dieđihandihte 	ahte sus leat jurdagat vuodjit soagŋuide .
Leat stuora gáibadusat almmolaš ruhtageavahemiide ja dál áigot Barentsguovllu čállingottit ráhkadit oktasaš doaibmaplána 	seastindihte 	návccaid álgoálbmot prošeaktadoaimmain .
Go oaidná man olu ruhta manná doaktáriidda geat bohtet dušše oanehis áigái suohkanii , ii leat boastto jurdda ahte seamma ruđat livčče sáhttán geavahuvvot sámi doaktáriidda , dahje sámi nuoraide 	movttidandihte 	váldit doavttiroahpu .
Jahkán baicca lea buoret geavahit bivnnutvuođa 	rahpandihte 	álbmoga čalmmit .
De vulggii áhkku gávpeolbmá lusa 	oastindihte 	biepmu .
Danin álggahii Josef Per Buljo ruhtačoaggima 	huksendihte 	dákkár dálu .
De ánuhii bárdni goalmmát spiinničivgga ja vulggii fas gávpogii 	vuovdindihte 	spiinni .
Almmuhit stuorasoađi 	jávkadandihte 	Israela .
– Jus galgá nagodit čoavdit váttisvuođaid , ferte álggos gávnnadit ja humadit 	čielggadandihte 	dili , lohká orohaga čálli , Ole Mathis Eira áviisii Altapostenii .
Importeren lei dárbbašlaš 	gokčandihte 	jearu ja vai bargu ii galgan bisánit fitnodagas .
Amerihká ráđđehus bivddii 1894:is vuosttaš geardde sápmelaččaid boahtit Alaskai 	oahpahandihte 	inuihtaide boazodoalu .
Eanandoallostivra maiddái sihtá fitnodaga váldit oktavuođa guovllu boazodoaluin , 	šiehtadallandihte 	movt sáhttá doaimmahit ohcamiid unnimus váhágiin boazodollui .
Dáppe lea earenoamáš čáppa luondu , rabas , muhto 	dandihte 	čuhcet alla ja rušu Lofoahtavárit bures čalbmái .
Lea Norgga Røde Kors gii lea jearran godensohkariid oažžut , 	sáddendihte 	heahteveahkkin guovlluide gos lea dárbu .
10 : Garantidoarjja 	dássendihte 	hattiid .
Medias , e.e. Jakt og Fiske bláđis maid Norgga Bivdo- ja Guolástansearvi almmuha , buktet bealleduohtavuođaid 	ovddidandihte 	iežaset beroštumiid dán áššis .
Min vásáhus lea : Sámi suohkaniin ii leat goassege leamaš ulbmiliin olgguštit eará ássiid Finnmárkkus dahje eará ássiid riikkas , 	geavahandihte 	meahcceriggodagaid .
Earrevuovdinortnega njuolggadusaid fertet fas čađa mannat ja sihkaruššat ahte Finnmárkku boanddat ain besset geavahit luondduriggodagaid 	buhtadandihte 	bierggu ja mielkki .
Váldoulbmil lea bargat politihkalkeahtes 	Čájehandihte 	nissonolbmuid , ovttasbargat báikkálaččat ja earáiguin , ja ulbmilin lea maid ovddidit ja rievdadit buori ovdáneami .
Sii dahket ovttasbarggu gaskal berošteaddjijoavkkuid ja servviid 	várjalandihte 	ahte omd. poasta , gávpi ja skuvllat eai heaittihuvo .
Buohccidivššárat cuiggodedje go Guovdageainnu suohkan ii leat singuin váldán oktavuođa 	oažžundihte 	sin bargui .
Dás ledje earenoamáš olu vihtanat gohččojuvvon 	čielggadandihte 	ášši .
Sullii moaddelogi fitnodaga , sihke Guovdageainnus ja eará guovlluin , ledje boahtán Báktehárjái čájehan- ja 	vuovdindihte 	gálvvuideaset .
– Mun ferten addit , 	dandihte 	go rieban áiggui muora gaskat čuohppat ja borrat buot , vástidii vuoražas .
Fylkkamánni oaivvilda Deanu gieldda virgáibidjannjuolggadusaid , mat leat ráhkaduvvon 	nannendihte 	sámegiela gieldda virggiin leat lobiheamit .
Ráđđehus evttohii 1999 stáhtabušeahtas ahte galggai álggahuvvot ođđa iešruhtadeaddji fievrredandássenortnet mohtorboaldámuššii , 	buhtadandihte 	otná mohtorboaldámuša haddedoarjjaortnega .
Dát ođđa ortnet galggai dagahit ahte oljosuorgi galggai máksit sierra oasi mohtorboaldámušas sierra fondii mii galggai dahkat vuođu fievrredandoarjja máksimii 	dássendihte 	diesel- ja bensiidnahattiid miehtá Norgga .
Dan dihte lea deaŧalaš ahte juste mii sámit eat ane eavttuid maid dáruiduhttinpolitihkka lea ráhkadan 	sihkarastindihte 	iežemat « Totena » - gos boađus šaddá ahte sámi joavkkut biddjojuvvojit vuostálaga ja riiddut álggahuvvojit .
Statens Vegvesen , johtolatsihkarvuođaossodaga bokte , dieđihii mannan čavčča , ahte lea vejolašvuohta ohcat ruhtadoarjaga 	buoridandihte 	johtolatsihkarvuođa suohkaniin .
Son geahččalii geassit suorbmasa eret , muhto ii ožžon : 	dandihte 	válddii máhcastatniibbis ja čuohpai suorpma gaskat ja válddii suorbmasa .
	Dandihte 	suorganii son ja álggii čierrut .
Son nahkehii ovtta nuppi surbmii , muhto ii heiven ovttage surbmii olgeš gieđas ; 	dandihte 	geahččalattai son gurut gihtii .
Muhto de lei ávdin meahcci , iige diehtán dan gos gávpot lei ; 	dandihte 	nahkehii suorbmasa orbbešii , ja olmmoš bođii su lusa ja jearai : – Maid don dáhtut ?
Son hálidišgođii gonagasniidii irggastaddat ; 	dandihte 	hoigadii fas suorbmasa gihtii , ja olmmoš bođii su lusa ja jearai : – Maid don dáhtut ?
	Dandihte 	smiehtai son dušše dan , ahte movt son galggašii dohko beassat .
Son bođii dan diehtit , ahte Andreasis lei dakkár suorpmas , man bokte lei vejolaš buot oažžut , maid juo dáhtoš ; 	dandihte 	suoladii son dan suorbmasa ihkku ja nahkehii suorbmasa gihtii .
	Dandihte 	njuikii son čuožžut suorganemiin ja jurdilii ahte : – movt dat galgá leat ?
De árvidii son , ahte gonagasnieida lea dál su beahttán ; 	dandihte 	manai son gonagasa lusa ja muitalii buot dan , mii lei dáhpáhuvvan .
Muhtumin lea ávki mátkkoštit distrivttain 	oaidnindihte 	iežas politihka bohtosiid , ja vaikko Finnmárkku Guovddášbellodat lea illuda Schjøtt-Pedersena beroštumi dihte dál , de lea váivi go son ii boahtán ovdal dan garra sentraliserema maid Bargiidbellodaga ráđđehus álggahii .
Son geahččalii geassit suorbmasa eret , muhto ii ožžon : 	dandihte 	válddii máhcastatniibbis ja čuohpai suorpma gaskat ja válddii suorbmasa .
	Dandihte 	suorganii son ja álggii čierrut .
Son nahkehii ovtta nuppi surbmii , muhto ii heiven ovttage surbmii olgeš gieđas ; 	dandihte 	geahččalattai son gurut gihtii .
Muhto de lei ávdin meahcci , iige diehtán dan gos gávpot lei ; 	dandihte 	nahkehii suorbmasa orbbešii , ja olmmoš bođii su lusa ja jearai : – Maid don dáhtut ?
Son hálidišgođii gonagasniidii irggastaddat ; 	dandihte 	hoigadii fas suorbmasa gihtii , ja olmmoš bođii su lusa ja jearai : – Maid don dáhtut ?
	Dandihte 	smiehtai son dušše dan , ahte movt son galggašii dohko beassat .
Son bođii dan diehtit , ahte Andreasis lei dakkár suorpmas , man bokte lei vejolaš buot oažžut , maid juo dáhtoš ; 	dandihte 	suoladii son dan suorbmasa ihkku ja nahkehii suorbmasa gihtii .
	Dandihte 	njuikii son čuožžut suorganemiin ja jurdilii ahte : – movt dat galgá leat ?
De árvidii son , ahte gonagasnieida lea dál su beahttán ; 	dandihte 	manai son gonagasa lusa ja muitalii buot dan , mii lei dáhpáhuvvan .
Gonagasnieida ii dovdan dan beatnaga iige dan bussá ; 	dandihte 	válddiiga soai alcceska beanan ja bussán .
Go sii bohte dálu sisa , de dagaiga beana ja bussá iežaska dego goallume ; 	dandihte 	válddiiga soai dan latnjii , gos soai oruiga .
Bussá dagai ain iežas goallumin ; 	dandihte 	gohčui gonagasnieida bidjat ain dola .
	Dandihte 	son hoigadii gihtii , ja olmmoš bođii ja jearai : – Maid don dáhtut ?
Dušše 	váldindihte 	ovtta oasi , giela ovdamearkan .
Girjjis leat oanehis čállosat juohke siiddus , maidda lea tevdnejuvvon govat 	govvidandihte 	mas lea sáhka .
Nuoramus lávii álohii orrut gutnaárran siste , ja 	dandihte 	gohčoduvvui son Gutnabađošin .
	Dandihte 	cealkit mii dávjá dakkár mánnái , guhte láve gunaiguin duhkoraddat : - De don leat gal gutnabađoš .
	Dandihte 	bijai gonagas juohke girkui gulahusa , mii čuojai ná : – Mun gohččun din mu searvegottistan , ahte buot olmmáiolbmot galget čoahkkai boahtit jiehtanasa bávtti lusa ja geahččalit doppe mu nieidda eret oččodit .
	Dandihte 	ráhkkaneigga soaige gárvvisin vuolgit dohko .
Čoahkis leat sii oaffaruššan duohtavuođa 	gádjundihte 	oktavuođa .
	Dandihte 	jearai gonagas , ahte , – iigo sáhttán leat oktage ruovttus ?
	Dandihte 	fertiiga soai vuolgit viežžat Gutnabáđoža .
Gutnabáđoža vieljaguovttos heahpaneigga 	dandihte 	go soai galggaiga fillehallat Gutnabáđožii ja dat galggai oažžut gonagasa nieidda .
Márjja Per Johanas ja Jusse Biret eaba leat gal gáktečiŋaid ohcan 	čiŋadandihte 	Sámi álbmotbeaivái .
Eai oro gávdnomin rájit maid lea lohpi geavahit 	billistandihte 	risttalašvuođa sajádaga Norgga girkus .
Sáčča ja Biras Sámiid Searvi // Senja og Omegn Sameforening oaččui 226.000 ruvnno 	ovddidandihte 	sámegiela Bearddus , Málatvuomis , Ráissavuonas , Divrrás , Leaŋgaviikas , Ránaidsullos , Birgis ja Doaskus .
Vánhenjoavku Ardis Ronte Eriksen bokte oaččui 15.000 ruvnno 	nannendihte 	mánáide ja nuoraide sámegiela dráma bokte .
Sarahka Samemanak A // L oaččui 40.000 ruvnno čađahit vuođđoealáhusprošeavtta 	nannendihte 	sámegiela mánáidgárddis .
Kurt Arne Nilsen oaččui 10.000 ruvnno 	nannendihte 	sámegielidentitehta mánáid ja nuoraid gaskkas ovttastallama bokte .
Divttasvuona suohkan oažžu 150.000 ruvnno Måskke mánáidgárdái 	nannendihte 	sámegiela , ja 35.000 ruvnno mánáid ja rávisolbmuid sámegielat doaimmaide Måskke skuvllas .
Mátta-Várjjat gielda oažžu 117.000 ruvnno 	nannendihte 	sámegiela , gullevašvuođa ja kultuvrra nuoraid ja rávisolbmuid gaskkas Várjjat guovllus .
Statoil Detaljhandel AS jođiheaddji Odd Arne Rasmussen Álttas lohká ahte vuoitojoavku lea gilvalanáiggis čájehan buori bargomovtta ja áŋgirvuođa ja sii leat maid bidjan alla mihttomeriid ja gávdnan rievttes čovdosiid 	olahandihte 	mihttomeriid .
Risttalaš Čoaggananbellodaga ( Kristent Samlingsparti ) ovdaolmmoš Ivar Kristianslund lea álggahan vuolláičállin kámpánja 	oaččuhandihte 	eret namuhuvvon olbmuid virggisteaskka danne go rihkkuba Biibbala ja ipmilsáni .
– Dat orru leame nu , ahte čoddagii lea sálvan ja nu goddán bohccuid , lohká boazoeaiggát Logje , muhto 	dandihte 	ii dieđe gii “ suoladii ” bohccuid sis .
	Dandihte 	ii ipmir ee. vánhenráđi bargolávdegoddi skuvlla válljemiid dán dáfus .
Medias leat maŋemus áiggiid beaggán min suohkan ja earenoamážit dat ahte ovttaskas dievdduide olgoriikkamátkki máksit almmolaš ruđaiguin 	háhkandihte 	guoimmi .
Olbmot eai leat ovttaláganat , muhto 	dandihte 	eai dárbbaš muhtumat sierra beaivvi gos besset čájehit ja muitalit headjuvuođaideaset .
Juohke nissonolbmo stuđerii son juolgevuođus oaivečohkkii , jus 	dandihte 	lei su niehkonieida , muhto juohke háve behtohalai .
Muhto sii ledje dušše dábálaš nuorat , geat vázzet álbmotallaskuvllas 	oahppandihte 	luondduhálddašeami .
– Jus suodjalus álgá bargguin hukset ođđa báhčin- ja soahttehárjehallanšilju Maukenii , de mii boahtit akšuvnnaid lágidit 	vuostálastindihte 	barggu , deattuhit Mauken orohat , Davvi Nuorra ja Natur og Ungdom .
Áddjá lei bures vuollánan ja vázzái hotellii jugistit 	gievrrudandihte 	moadde vuollaga .
Mii leat váldán oktavuođa skuvllaiguin , mánáidgárddiiguin , giliservviiguin ja earáiguin 	oažžundihte 	dieđu maid sii oaivvildit sáhttá bargat buoridit johtolatsihkarvuođa , lohká Isak Mathis O. Hætta .
Vánhemat Guovdageainnus ja suohkana skuvlaeiseválddit álggahit buoret ovttasbarggu 	čoavdindihte 	váttisvuođaid , mat leat čuožžilan suohkana guovttegielalašvuođa ulbmila ja čađaheami geažil .
Mii oaidnit ahte Álttás , Avvilis ja Enodagas leat boahtán oahppit deike 	oahpásnuvvandihte 	min fálaldagaide .
Ovtta dáin jávrriin , Stuorajávrris , lea ovdal bivdojuvvon 	unnidandihte 	guollehivvodaga jávrris .
Muđui lei son mielde boazosápmelaččaid luhtte , 	oaidnindihte 	mo sin beaivválaš eallin lea .
Boađus lea ahte fievrredit ruskkaid guhkes gaskkaid 	unnidandihte 	hehttehusaid , seammás go galgá šaddat nu hálbi go vejolaš .
Munnje ii leat dat ođas , ja dagan dan 	veahkehandihte 	olbmuid heahtedilis , lohká Eira .
Dál berrejit oahppan ahte ii leat dušše caggat njálmmi ja luoitit stuora sániid gurgásit olggos , 	oažžundihte 	namaideaset ja govaideaset áviisasiidduide .
Álmmolaš ruđat juolluduvvojit Guovdageainnu Sámiid Searvái 	ovddidandihte 	sámi musihka .
Buot ferte dahkkot 	oažžundihte 	buori sadjásačča suspenderenáiggis .
– Lean ilus go Guovdageainnu suohkan dál álggaha guollebivdoprošeavtta 	gurrendihte 	jávrriid main lea beare ollu guolli , dadjá Ole O. Hætta .
Doppe lea šaddan oalle oaidnámuššan olbmuide , ja juohke beaivvi fitnet olbmot mearragáttis 	geahččandihte 	dan hárvves guossi mii deaddá sullii 60 tonna .
– Mii eat áiggo dušše boltut bávttiid ja doaimmahit ruvkke , ja dastto de sáddet geđggiid olggobeallái suohkana 	gárvvistandihte 	gávpemárkaniidda .
Dakkár guovllu evttohit luonddugáhttenguovlun lea áibbas dárbbašmeahttun , 	dandihte 	go LNF-guovllut leat juo várjaluvvon plána- ja huksenlága ektui , dadjá Peer Gaup .
- Leavdnja // PFK dii. 1500 Guovdageaidnu - Norild Guovžajávri lea geassádan 3. divišuvnnas , ja 	dandihte 	eai leat Sállanhasain čiekčamat dán háve .
Goappašagat váldiba luossarivttiid ja duomu goabbat orgánaide 	digaštallandihte 	prinsihpalaš vuođul .
Goitge lea boastut bálkestit dan eatni ja su golbma máná “ šiljui ” dušše dan dihte go muhtumat galget “ visot ” oažžut ja eai heahpan go vigget “ luret ” systema 	oažžundihte 	visot .
– Ii leat čoavddus ásahit heahterádjosa 	biebmandihte 	bohccuid , vaikko ollu bohccot jápmet jahkásaččat nealgái .
– Eiseválddit leat máŋggaid jagiid biehttalan bargat maidege 	buoridandihte 	dili , čállá Dyrebeskyttelsen .
– Muhto čoavddus ii leat heahterádjosa ásahit 	biebmandihte 	bohccuid .
Go soahti lei nohkan , de manná olmmái sin mielde gávpogii ; muhto ii oba gávpogis gávdnon dakkár visti , gosa son galggai sisa čáhkat : dastgo dán gávpogis ledje gárdimat dego stuora bumbbat ; 	dandihte 	ráhkade sii sutnje 3 visti .
	Dandihte 	bukte vel guokte guorpmi ; muhto ii vel gallanan .
De 	dandihte 	lea eanas sámiid gaskkas dat osku , ahte mánná ii galgga guđđojuvvot akto goahtái , amasgo lonuhit gufihttarat .
Dan 	garvindihte 	ahte láhkačálus šaddá ruivvas , dehe dagaha ahte muhtun sierrasoahpamušat šaddet deaŧaleappot go earát .
Dán muitalusas gullat , movt suinna manai , gean su skiipaolbmát bálkeste merrii 	dandihte 	go oaivvilde , ahte son lei sivalaš dan garra dálkái .
Olmmái šattai illui , 	dandihte 	go son doaivvui iežas beassat dan skiippa fárrui .
Lea go duođaid nu ahte olgešnjunnožat , riikka ovddimus humanisttain , Inge Lønning:ain , rabas čalmmiiguin dohkkehit ahte guovddáš luohttámušat bellodagas rievdadit historjjá earret eará 	oažžundihte 	negatiivvalaš mearrádusaid Sámi vuoigatvuođa evttohussii ?
De jurddašišgođii olmmái : – Movt dat lea , go buohkat dan duođaštit , ahte dat lea fierca ; 	dandihte 	mon dáiddán vuovdit eret .
	Dandihte 	suhtai olmmái go son oinnii , ahte dat guovttos leaba su fillen .
– Nubbi ovdagoazat lei ruston gitta 	dandihte 	go biila ii leat nu dávjá anus .
Oahpaheaddjit Anja Vesterheim , Gudmund Johnsen ja Synnøve Olsen ( sin oainnát govas ) fitne ohppiideasetguin Áššus , 	geahččandihte 	movt journalisttat barget .
De árvideigga soai , ahte olmmái lea sudno beahttán ; 	dandihte 	vulggiiga soai ohcat dan olbmá .
Oldboys joavku leat maid vuostá fuorrágávppašeami , ja čállet ahte jus dan galgá bissehit , de ferte ovttasbargat ja iige fallehit fitnodagaid 	gávdnandihte 	sivalačča .
Diekkár eahpeduođalaš nissonjoavkkuid go Sáráhkká gal ii ábut vuhtii váldit , go sii fallehit fitnodagaid 	gávdnandihte 	sivalaččaid , čuožžu preassadieđáhusas maid I. L. Nordlys oldboys leat čállán .
	Hehttendihte 	“ elektronalaš klássaearu ” áigu Finnmárkku Guovddášbellodat vuoruhit IT-doaimmaid oahpposuorggis .
	Avvir corpus –
– Min gal dál lei bággu juoga ieža hutkat 	eastadandihte 	billistemiid .
Muhto de fas fuobmát ahte ii han dáid navdámušain miige doala deaivása , de lea bággu bissehit skohtervuoddji 	gullandihte 	mii bat dát ges duođaid lea ja manin dákkár ?
Dáppe buvttaduvvojit mearehis hivvodagat buoremus borramušgortnit 	ráhkadandihte 	vuola miehtá máilmme , ja ollu ráhkaduvvo maiddái sprihtan .
Riddubellodagas lea daid guovtti maŋimuš Stuorradikke ja Fylkkadikkeválggain viggamuš 	buoridandihte 	gárrenpolitihka muhtin min deháleamos áššiin .
Deanu ráđđealmmái Jørn Aslaksen ii lean ságaide gávdnamis ikte 	čilgendihte 	lagabut dáid lassegoluid go leai beaivvi miehtá čoahkkimis .
Lášmes Jávrri Juhán Niillas várrii alcces dan vuosttaš kilomehtera ja viehkalii čuovvolahttit.lihkadeapmi.jpg(bilde5)GISTTÁT : Bohcconáhkkegisttágieđaid Niillas duvdila Kari Heljasvaara ja Pasi Kemppainena johtui , geat čakčamánu 6. beaivái vurdoba joavdat Helssegii , 	čalmmustahttindihte 	lihkadeami eastadit borasdávdda .
Vaikko son mánnán jođii dávjá joga mielde váhnemiiddis mielde 	gallestallandihte 	Buolbmátjávregáttis ássi fulkkiid ja oahppásiid , de lea visot báhcán sutnje boaittobeallin .
Risten Aleksandersen lea doavttirkantuvrra ovddas sádden ohcamuša Sanitets searvái , 	jearrandihte 	eai go sii skeŋke ođđa duhkorasaid doavttirkantuvrii .
Geahččaladdat ođđa biebmogoanstáid ja ráhkadit biepmu eará ládje 	geasuhandihte 	ođđa gussiid ja bisuhit gussiid , lea juoga maid Larsen boahtá áibbašit goahkka- ja eaiggátvirggis .
Sáhttá maid riŋget LEVE čállingoddái tlf nummirii 22 50 25 70 	háleštandihte 	.
Dattege doaivu ahte ii dárbbaš čálli gieđain nu guhkás ahte rastildit rájá norggabeallái , 	ealihandihte 	iežas dáiddárin Sámis , numo eará dáiddárat .
Muhto de fas fuobmát ahte ii han dáid navdámušain miige doala deaivása , de lea bággu bissehit skohtervuoddji 	gullandihte 	mii bat dát ges duođaid lea ja manin dákkár ?
Dál oallugat geavahit luhka 	čájehandihte 	iežaset sámivuođa ja geavahit luhka čikŋabivttasin .
De leaš oaidnit čuovvolit go dát sullii 300 miellahtu sin searvvi guokte ovddasteaddjiid geat sakka leaba vuosttaldan Deanulávdegotti eanetlogu evttohusa , numo dat ahte sihkkut stuorra oasi 1911-njuolggadusas 	heivehandihte 	ođđa báikkálaš hálddašanmálle njuolggadussii .
Varsi muittuha ahte LBT ulbmil lea áimmahuššat buot vuoigatvuođaid ja bargat dan ovdii ahte Deanu čázadaga Bivdovuoigatvuohtaláhka , geassemánu 23. beaivve 1888 , § 1 , bisuhuvvo , 	áimmahuššandihte 	ja sihkkarastindihte dálá doaibmi guolástanvuoigatvuođa .
Varsi muittuha ahte LBT ulbmil lea áimmahuššat buot vuoigatvuođaid ja bargat dan ovdii ahte Deanu čázadaga Bivdovuoigatvuohtaláhka , geassemánu 23. beaivve 1888 , § 1 , bisuhuvvo , áimmahuššandihte ja 	sihkkarastindihte 	dálá doaibmi guolástanvuoigatvuođa .
	North Saami facts corpus –
Álgoálbmogat ledje čađa áiggi bargan 	njulgendihte 	dákkár boasttu gova .
	Ipmirdandihte 	máŋggabealat teavsttaid ja áššeprosa lea deaŧalaš bargat gráfalaš ovdanbuktimiiguin , tabeallaiguin ja statistihkain .
Son čuoččuhii ahte álgoálbmogiin ii lean miella bargat 	ovddidandihte 	eallindiliideaset .
Nuppi máilmmesoađi vuoitit ásahedje riikkaidgaskasaš rihkuslága 	buktindihte 	soahtekriminellaid duopmostuoluid ovdii .
Riikkaidgaskasaš vuoigatvuođariekti lea huksejuvvon 	čielggadandihte 	riidduid riikkaid gaskkas .
gávdnat čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid girjerádjosis alcces 	lohkandihte 	
Eadni dovddiida lábbá hádjii , ja susttaša lábbá 	haksindihte 	lea go iežas láppis .
	Sihkkarastindihte 	buori molsašumi skuvllas bargui , de ferte oahpahusfálaldat joatkkaoahpahusas leat oassi oktagaslaš oahpa­ husplánas .
Čielggadeapmái gullá movttiidahttin , bagadeapmi , systemáhtalaš kárten ja bargonávcca geahččaladdan 	čielggadandihte 	vejolaš gealbudandárbbuid dahje eará doaibmabijuid mat sáhttet veahke­ hit oassálasti oažžut barggu .
Earenoamážit 	veahkehandihte 	olbmuid geain leat hárvves heajut doaibmannávccat , sihke mánáid ja váhnemiid , leat dán rádjái ásahuvvon 16 riikaviidosaš gealboguovddáža .
Várdobáiki áigu koordineregoahtit museabargguid min guovllus , ja bargat 	oažžundihte 	sierra guovlulaš museaguovllu doaibmat .
Dan sivas oaivvildeimmet mii ahte dál fertii juoga dahkkot 	oažžundihte 	duođaštusaid kulturmuittuin mat vel ledje báhcán sápmelaččaid maŋis , ja ahte dan fertiimet ieža dahkat .
	Min Aigi corpus –
	Oažžundihte 	buoret ahkeseaguhusa bohtet nuorat ohccit ovddabeallái jus muđui ovttadássásašvuohta .
Mii dárbbašit Beaivváš Sámi Teáhtera , 	nannendihte 	iežamet kultuvrra boahtte áiggis .
Deikke lea biddjon bajás bohccočuorvvit 	njoarustandihte 	.
Mii dárbbašit Beaivváš Sámi Teáhtera , 	nannendihte 	iežamet kultuvrra boahtteáiggis .
Inšenevrrat leat geavahan 56 tonna dynamihtaid 	cuvkendihte 	jiekŋabuođuid .
Sullii 60 olbmo ledje boahtán 	guldalandihte 	go Johan Klemet Kalstad bealuštii barggustis , mas lea bajilčálan « Boazodoallopolitihkka ja sámi kultuvra - čoavdetmeahttun čuolbma » .
- Ahte ráhkadit dákkár ovdanáhttinplána 	nannendihte 	giela livčče gal mu bargu .
Kárášjoga gielda várra gártá cealkit eret oahpaheaddjiid 	čoavdindihte 	skuvlaossodaga ekonomalaš dili .
Fylkabargokantuvra ákkastallá ahte bargobáikkis eai leat doarvái bargit vai sáhtášedje luoitit virgelohpái ohcci jahkái 	oahppandihte 	sámegiela .
Nu áigot Stuornjárgga Sámenuorat doallat konseartta guovddáš sámi artisttaiguin , 	čoaggindihte 	ruđa albanialaččaide .
Dalle lea maid skuterkafeá rabas , ja eahketbeallai lea jurdda báhčit rakeahtaid áibmui , dego 	rahpandihte 	gilvvohallamiid .
Lassin lea Sámi Kulturmuitoráđi regiuvdnakántuvra ávžžuhuvvon dahkat iskkademiid johtolagaid mielde 	oažžundihte 	dieđuid ahte lea go turistaálggaheamis negatiivvalaš váikkuhusat guovllu kulturmuittuide .
KÁRÁŠJOGA MOHTORSEARVI:Máŋga jagi leat rahčan 	oažžundihte 	iežaset báikki gos lea vejolaš hárjehallat ja lágidit gilvvohallamiid .
Dál bovdejuvvojit buot bargit buoret mállásiidda 	ávvudandihte 	bálkkašumi .
– Álot leat boahtán ollu eurohpálaččat Afrihkii 	dutkandihte 	min .
Dát čielggadeapmi ferte dahkkot , earret eará 	kártendihte 	čuozahusaid boazodollui , luossabivdui ja dápmotnállái .
Mii maid bivddiimet kártema 	lokaliserendihte 	vahágiid ja mihttidit viidodaga .
	Bissehandihte 	dán stuorát ja stuorát váttisvuođa dárbbašit mii kártema .
WCIP váldoulbmil lei koordineret ja čohkket álgoálbmogiid 	gáhttendihte 	sin vuoiggatvuođaid , earenoamážit eatnamiidda , vai stuoraálbmogat eai daga eanaroggamiid .
váldoulbmil lei koordineret ja čohkket álgoálbmogiid 	gáhttendihte 	sin vuoiggatvuođaid ...
WCIP váldoulbmil lei koordineret ja čohkket álgoálbmogiid 	gáhttendihte 	sin vuoiggatvuođaid , earenoamážit eatnamiidda , vai stuoraálbmogat eai daga eanaroggamiid .
// radio hoavda Nils Johan Heatta ii loga sáhttit maŋidit TV-ođas sáddagiid 	vuordindihte 	Ruoŧa ja Suoma geargat searvat .
Jáhkan mon dás vuorddán 	oaidnindihte 	mii dápáhuvvá .
Nu mii vuolgit maid 	oahppandihte 	, muitala Nystad .
OHCÁ FÁDDARA : Dál sáhtat šaddat jämtlandda bohcco fáttarin 	doarjundihte 	orohagaid ruoŧabealde lullisámis .
	Oažžundihte 	eambbo ruđaid vuoigatvuođabargui , lea ge lihttu vuovdigoahtán fáddarbohccuid .
Gaskavahku de deaivvadit studeanttat geat lea fárredan Kárášjogas eret 	gazzandihte 	alit oahpu .
Infonuorra lea ge dás 	veahkehandihte 	, muhto nuorat fertejit gal ieža álggahit ja jođihit dán barggu .
Mun sávašiin garrasit ahte bohtet liigedoaibmabijut sidjiide geat gillájit eanemusat ja 	garvindihte 	soaittáhat loaktima mii sáhttá billistit boazodoallokultuvrra ja buktit stuorra sosiálalaš váikkuhusaid Sis-Finnmárkkui , čállá fylkamánni Gunnar Kjønnøy reivestis Eanandoalloministarii .
Fertejit ráhkaduvvot eavttut 	mihtidandihte 	dán .
– Balan ahte mii leat dego kanariijalottit mat ovdal geavahuvvojedje ruvkkiin 	dieđihandihte 	váraid birra , lohká Kuptana .
Mii boazodoallohálddahusas leat mielas , ovttas earáiguin , gávdnat barggu bokte dárbbašlaš doaimmaid 	oažžundihte 	boraspiremáddodaga unnut , deattu boazoguohtunguovlluide unnut , mearridit rámmaeavttuid boazoealáhussii ja bargat oažžut bissovaš ekonomalaš rámmaeavttuid boazodoallobearrašiidda .
Ja dan gova lea son atnán 	čájehandihte 	man heajos guohtumat leat šaddan .
Árvvoštalakeahtes áidehuksen lea dáhpáhuvvan 1992 rájes Eanadoallodepartemeantta doarjagiin , 700 km dušše Oarje-Finnmárkkus - vuosttažettiin 	hehttendihte 	riidduid .
Ráđđehus evttoha Diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija plánas álggahit doaimmaid 	čoavdindihte 	váttisvuođaid mat čuožžilit go geavaha davvi-sámegiela bustávaid dihtorprográmmain ja registariin .
Muhto 	fuomášahttindihte 	oahpaheaddjiid , ovddasvástideaddjiid ja diehttelasat váhnemiid ...
Muhtimat šaddet ođđanazisttat 	oažžundihte 	reakšuvnna váhnemiin geat eai beroš maid mánát barget , dahket juoidá mainna dihtet ahte váhnemat suhttet .
Ja 	ovddidandihte 	ja movttiidahttindihte sápmelaččaid , ja earáid , čállit eanet manusaid , meinejit sii doallat guhkit áigge manusčállinkurssa boahtte jagi .
Ja ovddidandihte ja 	movttiidahttindihte 	sápmelaččaid , ja earáid , čállit eanet manusaid , meinejit sii doallat guhkit áigge manusčállinkurssa boahtte jagi .
Vaikko vel leige ávvubeaivi , de Sámis ge , nugo muđuige Norggas , libardii leavga beallestákkus 	čalmmustahttindihte 	Hermansena hávdádeame .
Álttá Leansmánnekántuvrras Kenneth Nilsen gii lea dutkan ášši sáhttá muitlit ášši lea leamaš váidon ja ahte leat sádden ášši áššáskuhtti juristii , 	geahččandihte 	maid galgá bargat viidáset .
Álttá leansmánnekantuvrras Kenneth Nilsen gii ášši lea dutkan muitalia ahte ášši leamaš váidon ja ahte leat sádden ášši áššáskuhtti juristii , 	geahččandihte 	maid galgá bargat viidáset .
Álttá Leansmánnekántuvrras Kenneth Nilsen gii lea dutkan ášši sáhttá muitlit ášši lea leamaš váidon ja ahte leat sádden ášši áššáskuhtti juristii , 	geahččandihte 	maid galgá bargat viidáset áššin .
	Eastadandihte 	biilalihkuhisvuođaid , de geaidnodoaimmahat juohká vuosttaš luohkkálaččaide oránša lávkka , mii galgá leat dovdomearkan ahte mánát leat vuosttaš geardde vánddardeamen okto johtolagas .
	Botkendihte 	jaskkesvuođa moai jerre movt dát logi jagi leat leamaš eadneolbmui .
GEARGGUS : Kátjá Keskitalo lea gearggus addit čielgeađđama Ken Neptunii , 	gádjundihte 	su heakka .
Suoidnemánu 1. b. rájes ja olggos jagi 2001 sáhttet fitnodagat oažžut oktiibuot 200 miljon ruvnnu maid Stuorradiggi lea juolludan 	lasihandihte 	ođasmanttinjođu norgga ealáhuseallimis .
– Moai ean leat boahtán dušše 	oaidnindihte 	eará olbmuid , eará servvodaga ja eallima go munno ruovttubáikkis .
Justa maid sii bohtet dahkat 	oažžundihte 	unnidit alkoholgeavaheame sii eai dieđe vel , muhto juoidá sii bohtet dahkat .
Lea buorre fitnat doaktára luhtte 	iskandihte 	lea go visot nu movt galgá .
Háliidan oaidnit ášši juohke guovllus , ja bivddán dan dihte ahte HSS lahtut vulget Muosáhii , Honnesváhkái ja Láhppái deaivat gielddaid bajemus jođiheami , ja earáid geaidda ášši guoská , 	digaštallandihte 	ášši .
Movt livččii vuolgit studiemátkái Finnmárkui , 	studerendihte 	ambulánsabálvalusa hui bures ?
- Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohus lea dehálaš ášši Finnmárkkus , muhto lea maiddái hirpmus dehálaš ahte mii dál bargagoahtit 	buoridandihte 	oktiigullevašvuoda ja ovttasbarggu máŋggakultuvrralaš Finnmárkkus .
	Juksandihte 	dán mihttomeari , de áigu NSR Sámedikki bokte bargat dan ala ahte váikkuhangaskaomiid geavaheapmi hábmejuvvo nu ahte dat váikkuha buvttadusa nanosmahttima , ja nu maiddái ekonomiija sihkarastima ealáhusas .
1972 borgemánu sáddii Norgga kulturráđđi ovttas dávvirvuorkkain filbmenjoavkku Finnmárkui 	filbmendihte 	árbevirolaš sámi bargovugiid ja movt orrot duoddaris .
Muhtun vuoncáfálle lei fallehan beatnagiid 	suoládandihte 	biebmu , muhto dat ii mannan nu bures .
Son muitala ahte loddi orui veaháš ruoinnas , nu ahte nealgi sáhttá dan bággen seaivut beatnagárdái 	ohcandihte 	biepmu .
Doppe ledje ollu joavkočoahkkimat , gos sii ságastedje politihkalaš áššiid birra 	oažžundihte 	buriid čovdosiid .
Son lohká dakkárlágan barggu leat searvvi váldoulbmilin , namalassii ahte ráhkadit plánaid ja čađahit doaimmaid 	ožžundihte 	eambbo turisttaid Guovdageidnui .
Geassemánu 20.-21. beivviid galgá Finnmárkku fylkkagielda deaivat Muosát gieldda Čáhcesullo nammarievttis 	čoavdindihte 	ambulánsariiddu .
Guovddášbellodaga joavkojođiheaddji , Einar Johansen , oaivvilda ahte fylkasátnejođiheaddji ii jurddaš beare guhkás go dál evttoha geavahit foandda 	miehtandihte 	FFR « gáibádusaide šiehtadallamiid oktavuođas .
Dán hástálusa válljii Min Áigi buktit ovdan Davvi-Norga mediasemináras 	čilgendihte 	dan earenomáš bargodili mas aviisa lea go media šaddá lahka bargat iežas gálduid .
Sii galget deaivvadit suohkana ja boazodoalu ovddasteddjiiguin , 	digaštallandihte 	Guovdageainnu váttes dilli .
Searvvan 	vuoitindihte 	gilvvuid maid vuoján , ja go dat loahpalaččat dagahii ahte vuiten máilmmicupa , de lea dat hirbmat illudahtti , lohká Gaup Finnmark Dagbladii .
1996:s go sámit čađahedje miellačájáhusa turismafitnodagaid vuostá geat geavahit sámiid boastut 	diinendihte 	, de lei dát skuvla maid ovdamearkan man boastut Suomas geavahit sámiid .
Sihke Meavkes ja Hálkaváris leat boazodoallit čađahan miellačájáhusaid 	bissehandihte 	Suodjalusa sisabahkkemiid .
Departemeanta galggai váldit oktavuođa Sámedikkiin 	oažžundihte 	konkrehtaleappo árvalusaid álbmotrievttálaš áššiid ektui ovdalgo sáddejit dan gulaskuddamii .
Son lei aiddo dolvon bussiid olggos rihpalihttái ja vulggii buriin mielain rahpat bussiid 	čájehandihte 	ahte dan jorgojuvvon gálvobusses eai lean eará go báberribat ja earálágan ribat maid sáhttá boaldit .
	Oažžundihte 	buhtaduvvot lassidivvadiid de ferte sáddet dieđu fylkkavearrokántuvrii dán fylkii gos ássá .
Helleland dattege lohká ahte sii leat mielas gulahallat berošteddjiguin go sis lea vejolašvuohta vaikko goas ja vaikko geainna váldit oktavuođa 	oažžundihte 	lassi dieđuid .
Danin mii doarjut ollásit Norgga Sámedikki go hálida ahte dat skuvllat galget ovddiduvvut riikkasaš resurssa- ja gelbbolašvuođaguovddážin 	nannendihte 	oahpahusa sámi álbmogii .
Goit ge mii fertet bisánastit 	veardidandihte 	leat go rivttes guvlui johttimin .
Ii fal fallehan dihte presideantta , muhto 	digaštallandihte 	dán máilmmi dehálas gažaldaga .
Son lei áhčis mielde , gii lei fas ožžon Finnmárkku skuvladirektevrra virggi , lossa mátkkiin boldojuvvon fylkkas 	huksendihte 	skuvladoaimmaid .
Son sáddejuvvui speidarin Oarje-Finnmárkui 	iskandihte 	gos duiskalaš soahteveagat leat .
Muhto min mielas lea oalle imaš go Svarstad Haugland lihkká ii oru dáhttumin dahkat juoga konkrehta 	buoridandihte 	dili , lohká Keskitalo .
Seammás galggašii Oarje-Finnmárkkus unnidit ealuid 	juksandihte 	bajimus boazologu .
Ii fal fallehan dihte presideantta , muhto 	digaštallandihte 	dán máilmmi dehálas gažaldaga .
Mii bargat 	movttidandihte 	nuoraid , bero ti goahtit ie aset
Vásáhusat ollu gielddain leat dagahan ahte Bb gieskat evttohii čađahit ođđasit álggahit merkejuvvon doarjaga ortnegiid kulturskuvllaide 	doalahandihte 	doaimmaid ja beroštumiid badjin .
Ja sii manne diggái stáhta vuostá 	oažžundihte 	ruovttoluotta vuoigatvuođa boazodollui .
17 jahkásaččan fárrii Mikit Njávdamis 	álgindihte 	nuoraidskuvlii Skáidái Oarje-Finnmarkui .
ja dan sivas ii sáhttit geavahit sihke ILO-169 ja UNa-res artihkkela 27 ( sivila ja politihkálaš vuoigatvuođaid birra ) 	nannendihte 	sámi vuoigatvuođaid .
Váldde oktavuođa gielddain ( Oslos : gávpotosiin ) 	oažžundihte 	lassi dieđuid ja ohcanskovi .
Fierca Dát vahkku sáhttá šaddat erenoamáš barggán vahku 	viiddandihte 	horisonttat .
	Vuostildandihte 	dán , váldojit danne ođđa vuogit atnui , nammalassii cavgilantelefuvdna .
Go válddát initiatiivva 	oažžundihte 	earáid mielde , de boahtá vahkku šaddat rivttesge buorre .
Mii vuordit dus : • Teorehtalaš ja/dahje/ja praktihkálaš oahppu , áinnas ekonomiijas , márkanfievrrideames dahje buvda • Positiivvalaš ja vuodit attáldagat kunddariid ja bargiid ektui • Ipmirdanattáldat ja čuovvut vuogi gierisin , ja bures bargat ovttas Esso áirasiiguin 	joksandihte 	šiehtaduvvon ulbmiliidda • Fertet sáhttit bidjat viissismeare iežasruđa fitnodahkii • Ahte dus leat jurdagat oppalaš ruhtadanplánii
Ovdagoddi čoahkkanii oanehisáiggis 	árvvoštallandihte 	ahte galge go meannudit váidaga .
Prošeavttas lea areála vuollelaš 10.000 kvadráhtamehtara ja gilvu čađahuvvo 	oaidnindihte 	viessosaji vejolašvuođaid ja gáržžidemiid .
Prošeavttas lea areála vuollelaš 10.000 kvadráhtamehtara ja gilvu čađahuvvo 	oaidnindihte 	viessosaji vejolašvuođaid ja gáržžidemiid .
	Oažžundihte 	dan konkrehtalaš TSG ( Traditional Specialities Guaranteed ) , deattuhuvvo ahte buvtta lea buvttaduvvon árbevirolaš biebmoávdnasiin , dahje lea mihtilmasat árbevirolaš komposišuvdna .
Justa seamma sáhttit ja berret dahkat iežamet luosain 	suodjalandihte 	dan beaggima olgoriikkas .
— Mii bargat garrasit 	oažžundihte 	govdabáddefálaldaga Finnmárkui .
Lei justa dan sivas Bargiidbellodat lea evttohan máŋgii láhkarievdadusa 	sihkarastindihte 	buoret dilálašvuođa tomtaláigoheaddjiide .
Dát lea dahkkon Stáhtagirkus 	doalahandihte 	dán jođus .
Mii dáhttut ovdánahttit mielbargiid geat beroštit kvalitehtas , gelbbolašvuođas ja iešovdáneamis 	sihkarastindihte 	dárbbašlaš rievddadanmuni ja gilvalangivrodaga .
Dás gal baicce attán rámi NSR:ii , sámediggepresideantta bokte guhte lea bargan issoras buori barggu álggahit ovttasbargošiehtadusaid 	sihkarastindihte 	sámi gilli ja kultuvrii ovdáneami buot surggiin .
Dál leat biddjon johtui ruhtačoaggimat miehtá máilmme 	veahkehandihte 	sin geat leat roasmmohuvvon ja sidjiide geat buot leat massán .
Unnitlogu bellodagat ákkastedje ahte 	suddjendihte 	fálaldagaid gieldda ássiide , de fertejit politihkkárat vuoruhit garrasit .
Soaitimis fertet molsut plánainat dán vahkus 	garvindihte 	duođalaš riidduid .
Danne lea buoremus don fas háleštisgoađát iežat lagamusaiguin 	garvindihte 	boasttuáddejumiid .
Dokumentaras boahtá maid ovdan ahte Norgga ráđđehus ođđajagimánus lohpidi kártegoahtit eamiálbmogiid dili Asias maŋŋá dulvebáru 	addindihte 	veahki sidjiide .
Dáppe leat feara makkár kurssat , dáiddačájálmasat , seminárat ja teaterčájálmasat dušše 	námuhandihte 	oasáža mii dáhpáhuvva dán vahku Gáivuonas .
Ii hirpmahuhte mu jus buot dát vuvdojit 	geahččandihte 	Idol-Joruna ja daid earáid , loahpaha duhtavaš márkangenerála .
Nemi njágada suollemasat 	geahččandihte 	mo máilbme gieđahallá daid dábálaččaid ...
Hálidit referánssa buot vuotnabađaide gos leat guollábiepmamat 	oaidnindihte 	makkár váikkuhusat leat guollebiepmadoaimmain vuotnabirrasii ja rittudorski gođđamii .
Mánáidgárddi bargit ja váhnemat leat garrasit rahčan 	oažžundihte 	dieđuid gielddas maŋŋoneami birra .
	Gieđahallandihte 	viidásit viiddidanvuordámuša , ohcat mii maiddái gelbbolaš bargiid min stuorru govdafierpmádaga bajimus stivremii ja operašuvdnii .
Skábmamánu 10. beaivvi sáddejedje boazodoallit váidaga ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddái ja bivde hoahppomearrádusa 	bissehandihte 	vuovdečuohppamiid .
Finnmárkkuláhka lea boahtán sámiid gáibádusaid vuođul 	nannendihte 	sámiid rivttiid ja vuoigatvuođaid Finnmárkkus .
Eiseválddit giddejit čalmmiid johtolatlihkohisvuođaid unnideami bargui , go eai daga doarvái 	oažžundihte 	dárbbašlaš dieđuid dás , lohká Grytli .
Sullii 40 000 olbmo leat finadan párkka áiddiid siskkobealde ja badjel bealli sis leat oastán billeahta 	vásihandihte 	iešguđet fálaldagaid maid Sápmi párka fállá .
Anne Marja hálida seailluhit árbevieruid skuvllas , 	nannendihte 	ohppiid gullevašvuođa ja iešdovddu .
Min Áigi ii fáhten sátnejođiheaddji ságaide 	kommenterendihte 	Riesera ávžžuhusa .
Meahccefuođđolágas daddjo čielgasit ahte ii leat lohpi geavahit mohtorfievrruid 	gávdnandihte 	elliid .
Stuorra filbmaprošeavttain leat dávjá maiddái priváhtaruhtadeaddjit geat leat ruđa bidjan prošeavttaide ruđa 	tinendihte 	.
Elfápmorusttet lea dan rájes doaimmahuvvon gaskaboddosaš stivrennjuolggadusaid mielde 	oažžundihte 	vásáhusaid mo čázadaga galgá doaimmahit ja čađahandihte luonddufágalaš iskkademiid mas guolit ja jiekŋá deattuhuvvojedje .
Elfápmorusttet lea dan rájes doaimmahuvvon gaskaboddosaš stivrennjuolggadusaid mielde oažžundihte vásáhusaid mo čázadaga galgá doaimmahit ja 	čađahandihte 	luonddufágalaš iskkademiid mas guolit ja jiekŋá deattuhuvvojedje .
Maiddái skohterluottaid fertejedje sirdit 	garvindihte 	bievllaid mat menddo árrat dán jagi leat šaddan .
Earret sin geaid namuhin servet , máŋgasis , Gunnar Augland ee. perkušuvnnain , Peter Baden perkušuvnnain ja elektronihkain , Carlos Zamata Quispe njurggoniiguin , charangoin ja bouzoukiin , 	namuhandihte 	muhtimiid .
Min Áigi ii fáhten ságaide orohatjođiheaddji geaiddá áidi gullá 	oažžuindihte 	cealkámuša maid áiddiin áigot dahkat .
Leaš go dainna go sii leat opposišuvnnas ahte sii leat ferten dušše geavahit muhtin lágan ákkaid 	vuosttildandihte 	dán proseassa vai sin jietna maid gullo .
Jus mii galgat dillái boahtit ahte álgit oaguhit dákkáraš lágan ságaid 	juksandihte 	eanet ja eanet lohkkiid , de gal mii leat unohis ja uhccán miellagiddevaš dilis .
Dál bidjet buot mánáid beaivválaš biktasiid pussiid sisa bivttaslanjas , 	eastadandihte 	dihkkenjoammuma .
Vuoktačuohppi deattuha ahte son ráidne buot vuoktačuohppanávdnasiid maid geavaha nugo skieraid ja nu ain , 	eastadandihte 	ahte dihkit njommot nuppi olbmui .
1988 váldii son joatkkaoahppu Romssas boaresolbmuiddivššus ja čálii váldofágabarggu : « Mo sáhttit mii láhčit ja buoridit dili ásahusain gos sámegielat demenssa olbmot ásset 	seailluhandihte 	sin eallin- ja hállanattáldagaid guhkimus áigge » .
– Dat dieđus mearkkaša ahte orohagaide sáhttet šaddat iešguđet lágan njuolggadusat movt čađahit proseassa 	oláhandihte 	ekologalaš boazologu .
Dan sadjái go mannat Justisministarii 	sihtandihte 	eambbo ruđa , de leat dát dego geahččaleame rivvet ruđaid nuorta-Finnmárkku Politiijáguovllus .
Triumf ii bala ahte son šaddá kanala álkkes čoavddusin 	duhtadandihte 	Norgga medianjuolggadusaid .
Gelbbolašvuođalokten lea dehálaš midjiide , ja lassin kurssaide maid oahpaheaddjit jođihit , de atnit e-oahpahusa 	loktendihte 	iežamet mielbargiid gelbbolašvuođa .
Lea vejolaš ohcat doarjaga diehtojuohkindoaimmaide 	loktendihte 	jienasteddjiid gelbbolašvuođa válggaid birra ja oažžut eambbogiid jienastit .
Min mielas lei áibbas ortnegis go dát ášši lea iešalddis nu roavis ahte dán ferte almmuhit nu viidát go vejolaš 	čalmmustahttindihte 	makkár rasistalaš oainnut muhtin olbmuin leat sápmelaččaid vuostá .
1996s ohcagođii son arkiivvain buot riikka stuorát museain 	gávdnandihte 	bagadusaid .
FK ii leat makkárge duopmostullui , ja iige leat čatnon dasa ahte bealáláččat fertejit váidit 	čielggadandihte 	vuoigatvuođaid vissis guvlui .
Dán bohtet erenoamážit dát gielddat geavahit , 	návccahuhttindihte 	Finnmárkkuopmodaga .
– Mun gal oaivvildan maiddái boazodoallit vudjet dárbbašmeahtun ollu ja ahte maiddái boazoealáhusas fertejit unnidit vuodjima ja gávdnat eará vugiid 	seastindihte 	guohtuneatnamiid , ovdamearkka dihte helikopteriid álgit eambbo geavahit , deattuha son .
NorACIA Norsk Polarinstituhtas bovde iluin beallebeaivásaš seminárii distaga juovlamánu 12. beaivve 2006 Polarmiljøsenteris Romssas , 	ovdanbuktindihte 	ođđaseamus dálkkádatdieđuid Árktalaš guvlluin Norggas , mii lea davvi-Norga , Svalbárda ja Barentsáhpi // Norggaáhpi .
– Sáhka lea das leatgo dát dieđut doarvái sihkkarat 	álggahandihte 	vuđoleabbo dutkamiid , dadjá Meedby NRKii .
Dahl oaivvilda ahte dalá sátnejođiheaddji Ellen Inga O. Hætta barggai olu 	buoridandihte 	dili maŋŋel go seksuála rihkkusáššit bohte oidnosii .
	Gáhttendihte 	dološ sámi kulturmuittuid
Seammas ávžžuhit Deanu gieldda rádjet guovllu 	gáhttendihte 	dološ sámi kulturmuittuid .
– Dan dieđus leat gáibidan 	gáhttendihte 	sámi kulturmuittuid mat leat automáhtalaččat ráfáiduvvon .
– Muhto dál duođai ánssáša Sámediggi rámi , go gáibidit giddet geainnu ja ávžžuhit Deanu gieldda rádjet guovllu 	gáhttendihte 	kulturmuittuid , dadjá Henriksen .
Historjjálaš dáhpáhus – sámi vuosttas ámmátteáhter « Sámi Teáhter O // S » ohcá bargiid 	álggahandihte 	doaimmas dálvvi .
	Veahkehandihte 	joksat dán ulbmila , de berre maiddái Sámediggi bidjat jahkásaččat vissis meari dáid ruđain aviissaide sámegiela nannema ja ovdánahttima váras
	Veahkehandihte 	joksat dán ulbmila , de berre maiddái Sámediggi bidjat jahkásaččat vissis meari dáid ruđain aviissaide sámegiela nannema ja ovdánahttima váras .
Maiddái 1981s aviissa daláš bargit ( govas ) álggahedje ruhtačoagginakšuvnna 	gádjundihte 	áidna sámegielat aviissa .
Dát retorihkka adnui viššalit go digáštalle 	oažžundihte 	Finnmárkkuopmodaga , ja oažžu álkit dadjat ahte ášši leat jorgaluvvon iábbas vulosoaivvális .
– Mii boahtit nu jođánit go vejolaš bovdet báikkálaš bivdiid čoahkkimii vai beassat gaskaboddosaš doaibmabijuid jagi 2007i 	seastindihte 	stuorra luosaid .
Čorgoš lea geahččalan váldit oktavuođa Boazodoallohálddahusan 	njulgendihte 	dán ášši , muhto ii leat mihkkege dahkkon nu jođánit go livčče galgan .
Ii leat « 	oaguhandihte 	» olbmuid , nogo aviisa čuoččuhii jođiheaddji čálllosis ođđajagimánu 13. beaivve -07 .
Váldde oktavuođa N. W. F. farggamusat 	oažžundihte 	albma veahki .
Boazoáiddit ledje maiddái fáddán dán čoahkkimis ja dás mearriduvvui ealgabivdit áigot váldit oktavuođa gielddain , orohagain ja boazodoallohálddahusan 	gávdnandihte 	čovdosiid mo eastadit elliid giksašumiid dáid geažil .
Kárášjoga gielda berre farggamusat sáddet gieldda njunnožiid Guovdageidnui 	oahppandihte 	mo servviid ja olbmuid movttidahttit álggahit miellagiddevaš doaimmaid , mat lea ávkin servvodahkii positivvalaččat
Kárášjoga gielda berre farggamusat sáddet gieldda njunnožiid Guovdageidnui 	oahppandihte 	mo servviid ja olbmuid movttidahttit álggahit miellagiddevaš doaimmaid , mat lea ávkin servvodahkii positivvalaččat .
MUOHTAGOAHTI : Moatti dálvvi Minna isidiinnas Esain leaba ráhkadan Puollánoaivvi duohkai moadde muohtagoađi 	oaidnindihte 	mo jávkan muohta sáhttá sahát diillahápmái ja mo dáinna sáhttá dasto ráhkadit vaikkoba jorba muohtagoađi .
Ja go mun gehččen mo fas muhtin fanas vuojašii birrat birra dan muohtačázis 	suddadandihte 	muohttaga , de mus bođii millii cegget čájáhusa muohttagis ja jieŋas Daidda Akatemia giđđačájáhussii Helssegii .
Mii sihtát beroštedddjiid váldit oktavuođa NAV 	oažžundihte 	opmodatbáhpiriid ja min kanturdárbbuid čilgehusa .
) stivra boahtá váldit dárbbašlaš lávkkiid 	bissehandihte 	du fallehemiid bellodaga vuostá , nugo maid rievttálaš lávkki
– Jus Sámediggi lei duođai beroštit , de ledje galgat váldit oktavuođa min lihttun 	oahppandihte 	.
Orui máŋgii dego 	bostindihte 	, maŋgga go leat duššin dahkan dáid loguid .
Sámediggi lea dán rádjai bures bargan dáinna áššiin 	oažžundihte 	ášši guovddážii ja lokten dan almmolašvuhtii .
Mii leat juo gullan makkár stuimmit Sámeálbmot Bellodagas bohcidedje maŋŋá go jođiheaddji Sárá Márjá Magga gohčui liige jahkečoahkkimii 	válljendihte 	su maŋisboahtti .
Mii geavahit helikoptera nu ahte guorrat vuos geatkki , de mii báhčit dán nohkkadandálkasiin 	oaidnindihte 	leat go ciiku mas leat čivggat .
Muotka oaivvilda ahte dát guolástusfatnasat leat hui dehálaččat 	oažžundihte 	doarvái guoli jámma .
Váldde áinnas oktavuođa skuvllain 	oažžundihte 	eanet dieđuid .
Miradije bargagođii hui nuorran 	veahkehandihte 	iežas bearraša , vaikko lei dakkár áigi ahte ii lean nu dábálaš ahte nissonolbmot barge olggobealde ruovttu , muhto son lei okta dain garra nissonolbmuin gii oinnii dan garra duohtavuođa ja diinegođii iežas ruđaid .
Dálkkádatčuvgehus almmuhuvvui duvle birasgáhttenministaris 	boktindihte 	min luonddugáhttema ja dálkkádatrievdamiid ektui .
Justa dán čoahkkimis livčče galgan leat sámiid ovddasteaddjit mielde 	njulgendihte 	áddejumiid mat eahpikeahttá badjánit dákkár hoahpus finadeames .
Mis juohke ovttas lea ovddasvástádus dahkat juoga 	geahpedandihte 	CO2 luoitimiid áibmui .
Brihtalaččat mátkkoštedje Finnmárkku čađa 	ohcandihte 	eará gávpegeainnuid Davve-oarje-Ruošša guvlui .
– NSR rihkui šiehtadusa ja bijai dušše iežas olbmuid sihkar sadjái ja danin fertii Kárášjoga SáB ásahit sierra listtu 	sihkkarastindihte 	iežas olbmo Sámediggái , muitala Nystad .
	Sihkkarastindihte 	jurddašin ahte vuolggán dán listui , muitala Nystad .
Mii bivdit berošteddjiid váldit oktavuođa NAVn 	oažžundihte 	opmodatbáhpiriid ja čilgehusa latnjadárbbuin .
	Čájehandihte 	solidaritehta , de ferte leat min buohkaid ovddasvástádus dohkkehit juohke dan ovtta doaibmabiju maid máilmmi eiseváldit mearridit ja mii galgá hehttet ja bissehit dán stuorra birasroasu mii áitá
	Čájehandihte 	solidaritehta , de ferte leat min buohkaid ovddasvástádus dohkkehit juohke dan ovtta doaibmabiju maid máilmme eiseválddit mearridit ja mii galgá hehttet ja bissehit dán stuorra birasroasu mii áitá .
Váldde oktavuođa skuvllain 	oažžundihte 	eanet dieđuid , telefuvdna 78 48 45 00 .
Buot muorračuohppan FeFo eatnamis ferte čielggaduvvot muorračujuheddjiin 	garvindihte 	njeaidima sárggáin mat leat eará olbmuide addon .
Buot máttaheapmi FeFo eatnamis ferte čielggaduvvot muorračujuheddjiin 	garvindihte 	njeaidima sárggáin mat leat addon .
Sii leat searvvis čállán reivve Finnmárkku fylkkamánnii 	vuosttildandihte 	dán ođđa lága , muhto son lohká measta veadjemeahttumin oažžut ipmárdusa sin oainnuide ja moaitá maiddái Sámedikki dán áššis .
Guolástanturisma lea dehálaš Finnmárkkus , muhto dat galgá leat okta doaibma rittuturisma sisdoalus , iige goarideapmi , 	oažžundihte 	eanemuslágiid mielde ruoktot .
Njuolggadus lea ráhkaduvvon 	gáhttendihte 	guollenáli .
Dat 	dahkandihte 	eanet guolástanturistafitnodagaid , ja nu maiddái eanet ođđa bargosajiid .
Bals diehtá maiddái ahte muhtimat leat hárjehallagoahtán juo čiekčamiidda danin go leat riŋgen áigá 	gullandihte 	goas čiekčamat leat , nu ahte besset lágidit moadde hárjehallančoagganeami ovdal čiekčamiid .
Don fertet buot goarttaid bidjat beavddi ala , 	gávdnandihte 	buori čovdosa .
Dat maid dajan lea ahte muhtin dáin nieiddain leat iežaset bidjan dakkár váttis ja várálaš dillái go mannet boarraset bártniid mielde vuojašit sin fiinna biillaiguin , 	oažžundihte 	árvvu , duhpaha ja viinni .
Son muitala ahte son áigu váldit oktavuođa nuorra ráppáriin ja su manageriin 	gullandihte 	dán maŋemus lávlaga birra ja maid soai dadjaba dasa .
Dalle moai láigoheimme Geaidnolágádusas dan bisánansajiravdda vuos dan geassái , 	doallandihte 	geassevuovdinsaji .
Fargga lea fas luomi mii geasuha olbmuid jekkiide , 	čoaggindihte 	dálveluopmána .
Ii leat mihkkege boastut provoseret 	dahkandihte 	debáhta , juoga mii maiddái lea ráppára kultuvra .
Don it dárbbaš doarrut beare ollu 	oažžundihte 	dohkkehuvvot du ideaid .
	Eastadandihte 	dán sii geavahišgohte ruhtalána divodit dáid ja geavahedje vel helikoptera dáid bargguide .
Sii mearridedje ahte sii vuvdet dušše vissis meare jándorkoarttaid olgoriikalaččaide 	caggandihte 	sullasaš dáhpáhusaid boahtteáiggis .
Lea dušše guokte jagi áigi go dat seamma luohttámušolbmot garrasit barge 	oažžundihte 	ráđđehus molsašuvvama ja ruoksesruoná politihka Finnmárkui .
Seammás lea dát dehálaš fálaldat 	nannendihte 	sámegiela , kultuvrra ja servodateallima , lohká Min Áiggi stivrrajođiheadji Magne Svineng .
Várjjagis leat geahččalan máŋga doaimma 	oažžundihte 	njála lassánit .
	Oažžundihte 	boazodoalu leat gánnáhahttin , lea áibbas dárbbašlaš ahte NBR ja báikkálaš searvvit bisuhit biergohatti miehtá čavčča ja dálvvi .
Geahččalanáigodat lea oassin Dearvvašvuođa- ja fuolahisdepartemeantta ulbmil viiddidit Vinmonopolet gávpefierpmádaga 	buoridandihte 	gávpevejolašvuođaid .
Teakstadieđus mii lea sáddejuvvon olbmuide , lea čállojuvvon ahte galget boahtit Álttá guovddážii 	čájehandihte 	ahte leat máŋggas geat dorjot gáibádusa ahte doalahit muohtaskuterláhtuid rabasin .
– Jus in beasa meahccái guliid bivdit , de gal buohccášin , dajai son 	čilgendihte 	man dehálaš meahcásteapmi lea leamaš ja lea ain dáloniidda .
Lea departementa mii lea gáibidan ahte fylkkat dárkkistit jienastanlihpuid lohkama , ja dán vahkkoloahpa leat ge Finnmárkku fylkkas iskan 20 % jienastanlihpuin 	iskandihte 	leatgo boastuvuođat lassijienaid lohkamis , ja leat duođaštuvvon ollu boastuvuođat , čállá fylkkagielda sin neahttasiidduin .
Doarjagat galget veahkehit organisašuvnnaid ovddidit áššiid 	buoridandihte 	dearvvašvuođafálalaga miellahtuide .
– Šaddá dábálaš klubba , muhto dán vahkkoloahpa bohtet politiijat guovlalit klubbas ja váldit maid « stikkprøvaid » 	dárkkistandihte 	ahte ii oktage leat juhkan , muitala ges nuoraid- ja falástallankonsuleanta Anne Karine Utsi .
Son lea hui ilus go idjarávgaortnet čađahuvvo juste dán vahkkoloahpa 	eastadandihte 	jugešvuođa nuoraid gaskkas .
Maŋit vahkus áigu Min Áigi ja Áššu váldit vuosttas lávkki 	iskandihte 	gos redakšuvnnat barget ovttas .
Ná árvalii Deanu ovdagoddi gaskaváhko 	seastindihte 	2008 bušeahtas .
Maŋimuš ovdagotti čoahkkimis lea evttohuvvon juolludit 400 000 ruvnnu 	oastindihte 	ođđa oahppogirjjiid ja neavvuid .
Dán vahku sáhttá šaddat ollu vuorjamuš ja maiddái veahá stuimmit jus it daga juoidá 	hehttendihte 	daid .
Lavvo1 : Olbmot čaŋađedje lávus guldalit sámi musihkka ja 	oažžundihte 	dieđuid sámiid birra .
