real-word errors:

** one preferred
* obban - obbán

obban
obban	obban+Adv

obbán
obbán	obbát+V+IV+Actio+Nom
obbán	obbát+V+IV+Actio+Gen
obbán	obbát+V+IV+Actio+Acc
obbán	obbát+V+IV+PrfPrc
obbán	obbát+V+IV+Der/n+N+Sg+Nom
obbán	obbát+V+IV+Der/n+N+Sg+Gen
obbán	obbát+V+IV+Ind+Prs+Sg1

* dohko - dohkko

dohko
dohko	dohko+Adv

dohkko
dohkko	doahkkut+V+IV+Der/PassS+V+Ind+Prs+Sg3
dohkko	doahkkut+V+IV+Der/PassS+V+Ind+Prs+ConNeg
dohkko	doahkkut+V+IV+Ind+Prs+Du1
dohkko	doahkkut+V+IV+Ind+Prt+Pl3
dohkko	doahkkut+V+IV+Imprt+ConNegII


* báhcán - báhcan

báhcán
báhcán	báhcit+V+IV+PrfPrc

báhcan
báhcan	báhccat+V+IV+Ind+Prs+Sg1

* jearrán - jearran

jearrán
jearrán	jearrat+V+TV+Actor+N+Sg+Nom+PxSg1
jearrán	jearrat+V+TV+Actor+N+Sg+Gen+PxSg1
jearrán	jearrat+V+TV+Actor+N+Sg+Acc+PxSg1

jearran
jearran	jearrat+V+TV+Actio+Nom
jearran	jearrat+V+TV+Actio+Gen
jearran	jearrat+V+TV+Actio+Acc
jearran	jearrat+V+TV+PrfPrc
jearran	jearrat+V+TV+Der/n+N+Sg+Nom
jearran	jearrat+V+TV+Der/n+N+Sg+Gen

* ihttin - ihtin?

ihtin
ihtin	ihtit+V+IV+Actio+Nom
ihtin	ihtit+V+IV+Actio+Gen
ihtin	ihtit+V+IV+Actio+Acc
ihtin	ihtit+V+IV+Der/n+N+Sg+Nom
ihtin	ihtit+V+IV+Der/n+N+Sg+Gen
ihtin	ihtin+Adv

ihttin
ihttin	ihtit+V+IV+Actor+N+Ess
ihttin	ihttin+Adv

* sága - saga

sága
sága	sáhka+N+Sg+Gen
sága	sáhka+N+Sg+Acc
sága	sáhkat+V+TV+VGen
sága	sáhkat+V+TV+Imprt+Sg2
sága	sáhkat+V+TV+Imprt+ConNeg
sága	sáhkat+V+TV+Ind+Prs+ConNeg

saga
saga	sahkat+V+IV+VGen
saga	sahkat+V+IV+Imprt+Sg2
saga	sahkat+V+IV+Imprt+ConNeg
saga	sahkat+V+IV+Ind+Prs+ConNeg
saga	saga+N+Sg+Nom
saga	saga+N+Sg+Gen
saga	saga+N+Sg+Acc

* bargui - bárgui

bargui
bargui	bargu+N+Sg+Ill
bargui	bargat+V+TV+Der/PassS+V+Ind+Prt+Sg3

bárgui
bárgui	bárgut+V+IV+Actor+N+Sg+Ill

* mánnu - mannu #Duommá

mánnu
mánnu	mánnu+Sem/Hum+N+Sg+Nom

mannu
mannu	mannat+V+IV+Imprt+Du1
mannu	mannut+V+IV+Imprt+Du2
mannu	mannut+V+IV+Imprt+Du1
mannu	mannut+V+IV+Ind+Prs+Sg3
mannu	mannut+V+IV+Actor+N+Sg+Acc
mannu	mannut+V+IV+Actor+N+Sg+Gen
mannu	mannut+V+IV+Actor+N+Sg+Nom
mannu	mannu+N+Sg+Nom


** equal weight??

* manne - mánne

manne
manne	mannat+V+IV+Ind+Prs+Du1
manne	mannat+V+IV+Ind+Prt+Pl3
manne	manne+Adv
manne	mannet+V+IV+VGen
manne	mannet+V+IV+Imprt+Sg2
manne	mannet+V+IV+Imprt+ConNeg
manne	mannet+V+IV+Ind+Prs+Sg3
manne	mannet+V+IV+Ind+Prs+ConNeg

mánne
mánne	mánnat+V+TV+Ind+Prs+Du1
mánne	mánnat+V+TV+Ind+Prt+Pl3



# real-guhkki: Ráđđeolmmái jearai jos poasta ii lean 	beroštan 	ođđa dieđuid mat ledjet boahtán áššis , ja namuhii rasfare , ja ahte poastakantuvrii lea sullii 40 kilomehtera , nu ahte šaddá gal menddo guhki fitnat poasta áššiid dahkamin. Man guhki lea okta skuvlajahki. Šattai dieđusge guhki áigi, muhto gal mun ieš okto lávlon dassážii eará olbmot álge boahtit. Skábma lea guhki ja galmmas, ja go vuosttaš beaivesuotŋarat ihttigohtet, movttaska olmmoš. Dasa gal soitet olu sivat, nu go dat ahte dohko lea guhki mátkkoštit, ja dat ahte dál lea luomeáigi. Guhki vánddardit. Guhki gal lei mánáide čohkkádit busses Guovdageainnus Áltái. Šattai dieđusge guhki áigi, muhto gal mun ieš okto lávlon dassážii eará olbmot álge boahtit. Guhki mátki, unni fievru. Murmánskkas ja Guoladatnjárgga mánáide muđui sáhttá dálvi guhki ja galmmas. Gal diđiimet ahte guhkki lei mis Árjjátluovvái, muhto ahte lei jur nu guhki eat oba jáhkkánge. –Mon lean nu váiban, guhki leai vázzit ja seahkka leai lossat. Šattai dieđusge guhki áigi, muhto gal mun ieš okto lávlon dassážii eará olbmot álge boahtit. In vuordde kultuvra revolušuvnna lágamus áiggis fylkkas, muhto guhki áigge vuollai vuorddán ahte eanet ruđat juolluduvvojit kultuvrii, lohká Guovdageainnu dáiddár Peter Rust. Juogalágan vuoitu ii leat guhki duohken. Muđui lea Ráđđehusa rámponráidu guhki dego nealgejahki. Ja mátki dohko ii leat guhki Gáregasnjárggas. Šaddagođii guhki dát listu. Eallenagi bárdnealmmájin eallán 82-jahkásaš almmái diehtá maiddái man guhki lea vuordi olbmo áigi. Mii buohkat ruovttus livččiimet hálidan ávvudit jagi duinna, muhto lea guhki Troanddimii. Ráđđeolmmái jearai iigo poasta lean beroštan ođđa dieđuin mat ledje dán áššái boahtán, ja namuhii uđasvára, ja ahte poastakantuvrii lea sullii 40 kilomehtera, nu ahte lea masá menddo guhki fitnat poastaearániid gálgamin. Áirru nađđa ii oaččo leat mendo guhki go guoikkas sáhttá áiru báhccet geađggi duohkái. Gižžu lea leamaš guhki ja váttis, mas maquilaid nissonat leat rahčan nu bures go sáhttet, rámida Sandra Ramos nissoniid. Guhki šaddá áigi akto čohkkát, go dáppe ii oidno ii garjáge. Man guhki lea okta skuvlajahki? 

#$Tore luohpá suohkanpolitihkas maiddái danne go dálá vuogádaga mielde ii sáhte jurddašit guhki vuollái. Plánet guhki vuollái. Eanaš šuoŋat leat maid ráhkaduvvon molla hármonisas ja dat guhki vuollái váibadahttá. Guhki vuollái sáhttá dáidda billašuvvagoahtit, muhto lihkus dán ii leat vel dahkan, lohká Snarby. Ja bálká das ii ge leat nu guhki duohken. Guhki vuollái jáhkán, ahte studio sáhttá leat mielde ealáskahttimin musihkkabirrasa dáppe min ássanguovlluin. Náliid máŋgen ja genetihka vejolašvuođat bohciidahtte guhki vuollái garra dovdduid almmolaš etihkkadigáštallamis. Dat ii duddjo buori guhki vuollái, lohká Holmestrand. Dat máksá ahte dilli lea hui duođalaš, sihke oanehit áigái ja guhki vuollái. Mihttomearrin ferte leat buoridit buktaga guhki vuollái. Guhki vuollái liikká soardduha olbmo, ja čárffohahttá. Manne nu guhki geahččá — dugo dieđášii gokko mon bohten dimmuid dás ovdal? Guhki vuollái hálddahus oainnat seastá ruđaid jus jođánit lihkostuvvá soabahit. Teknologalaš gárgedus IT-suorggis lea dakkár ahte čuolmmat sámi čálamear kačohkiid ja IT hárrái guhki vuollái soitet čoavdásit almmá stádalaš miel deváikkuheamihaga. Viiddis ja guhkesáigásaš proseassat, mat gáibidit guhki vuollái čuovvoleami Sámedikki bealis, duođaštit stuorra áŋgirvuođa, earret eará Sámedikki ja gielddaid gaskavuođa ja Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskavuođa oktavuođas. Heahtedilli ii leat dušše fáhkka, muhto ferte gehččot guhki vuollái. Vuoittodovddut man ruhtavánes sámi bearrašat muosáhe váhnenčoagganin illudahte stuora lohtui [lohtu = jeđđehus, loktedas] man guhki muite. Jipmil válddos su vuostá, son lea geargan – ja son lea dugo bázáhas go nu guhki galgá eallit dugo boares jalke. Doalai liikkis vuostá, mu mielan guhki — vaikko ii lean galle čalbmeravkkahasa. Dáiddán mon hoallagoahtit, in dušše eaŋkalsániid njivkat ja himihastit hm hm — muhto go lean juo guhki feeren gielahuvvan de lea dugo šielmmá badjel lávket galgat; ain caggá mus. Goasin beasit: eatnám oainnat vusten, guhki duolddahan ja báđin guhki lidbmodan sluppuin. Ánddar-čeažáma cuvccas báhkkii muitui; sukčii: slivggudii denne, na de vuohttá mii son luováldagaid humnediin givvo gáddelot, boahtá váčči lusas gul, guhki orui su guoran, son ii vuos berostan, ravkkalas — dige lei mannan; dalle ohcalii ― vieris guoimmáš. Dasto — in dieđe; guhki val lávejit studeret, goit dáččaid nuorat. Juo dihten Gobi-Heaika rohkki lei suhtadan mearabeal-olbmuid go navddii skoalpan ja daid sin viehtagiid sápmin, ii galgga roggat guhki eananvuolin dige ihtá gámanjunni, gul. Nu guhki go fábmu eallá sevdnjadin de ii čuvggit sámiid dilli. Árvidii: dál ii leat guhki lumnehit dugo soiddegovrá mii ii dieđeš maid dahkat ― go ásejat leat ná bahát. Vuoras ii gillen čohkadit guhki go Skáiggána gieđđegeaži áhkku ii oro leamen movttet, odne, mii hal de leažžá leat čuggen. Heaika máŧkostii de Ámerihkii, guhki ii dihtton šat das sáhka. Gussa nu skibas, Čussán guhki juo viggan guoddit, gálbi suige doarrás. Ja láddi dihtto viervván guhki nimmurdallan, son lei gul dahkan fuones oastta,― «dårlig kjøp» , gul ― vaikko lei gussa mas bekkii eanemus ráji mielkki bohcit. Čoaffána sámit eai guobman čuovgga ovdal guhki maŋŋel nuppiid, maŋŋel soađi. Mus leamaš juo sin hoalaid bakte guhki dat dovdu cieggan1 han Sivvár leš muhtin imaš rávesolmmožiid. Lahkalaš leagi bakte jogaš golgá roggeráiggi gonne muohta guhki jaŋkana, golgá jeaggái livardettiin buolžžaid gaskkan gitta gárddi olggobeallái gonne gallju suovvun; 

# real-guhkit: Rádjaboazodoalloguovlluin Ruošša vuostá lea 700 kilomehtera guhki ja áiddiid gaska lea 2-10 kilomehtera. Vuordinlisttat leamaš guhki dego nealgejagit, erenoamážit Diddi mánáidgárddis maid Deanu Sáme Searvi eaiggáida. Jus Jánožis ja earáin lea miella ovttastahttit gielddaid, de galggašedje dahkat dan máddin gos gaskkat eai leat nu guhki go dáppe davvin.  


# real-moanaid: Norgga-ruoŧa boazokommišuvdna lea doallan moanat semináraid ja diehtojuohkinčoahkkimiid guoskevaš eiseválddiiguin, organisašuvnnaiguin ja dutkiiguin. Soai galgaba deaivvadit moanat olbmuiguin, ja maid finadit ealo luhtte. Dasa lassin lea guohtun moanat jagiid badjel hedjonan olu bohccuid dihte. Sihkkarit dahkat dan vel moanat jagiid, go Haugland dáhttu guorahallama ja guorahallan ádjáná. Sundquist maid lea leamašan neavttáriin moanat filmmain norggas ja olgoriikas. Mannan čavčča juo dieđihii biras-Brende ahte Ráđđehus áigu dán jagi ásahit moanat ođđa álbmotmehciid ja gáhttejuvvon guovlluid. Min ođđa presidenta goit sihke ovdal válgga ja moanat jearahallamiin maŋŋá válgga ge, lea čuoččuhan ahte sámegiela ovdáneapmi lea okta su váimmu áššiin Sámedikkis. Almmái lea juo čuoigan moanat kilomehteriid dan beaivve ja joavdan geainnu lusa. Fylkkagielda lea mearridan moanat strategiijaid mat čájehit stuorra vuoruhanhálu sámi kultuvrii ja gillii, mat buktet čujuhusaid buot strategiijaplánaide. Danne oidnet dárbbu ovddemuš bidjat fápmui boazodoallolága rievdademiid mat leat fieradan moanat jagiid departemeantta skuffain. Svein Ludvigsen ii miehtan ahte sii leat oalát goarideamin sámeguovllu vuotnaguolásteddjiid, ja čujuhii moanat sierranas njuolggadusaid main leat ovdamunit smávvafatnasiidda sámi guovlluin. Dáid siiddaid garra riiddut leat moanat jagiid beaggán viidat mediain. Dákkár vuojanat leat moanat garra digaštallamiid bullehan. Dan birra leat leamaš garra debáhtat moanat jagiid. Dat lei boađusin moanat riikaidgaskasaš konferánsain ja alimus jođiheddjiid čoahkkimiin 90-logus, ja das ovttastahtte miellahttoriikaid ovdánahttinmihtuid boahttevaš vihttanuplohtjahkái. Bussefálaldat gaskal Kárášjoga ja Guovdageainnu lea leamaš moanat jagiid dušše niehku. Klemet Erland Hætta, gii ieš lea moanat háviid čuččodan Máze IL moallastákkuid gaskkas, fuomašuhttá ahte Báktehárjjis besset čiekčit viehkat njuolga šilljui. In dieđe justa man ollu, muhto várra moanat čuohte njealjehaskilomehtera. Stuorra turistajohtalus buktá maid moanat hástalusaid. Moanat jagiid áigi rievdadii Stuorradiggi, Sámedikki ávžžuhusa vuođul, giellaeavttuid mat dagahedje álkibun beassat sámi jienastuslohkui. Dat addá vejolašvuođa loktet moanat osiid sámi kultuvrras: Ánne Risten Sara vujii iežas herggiin Ena guvttežiin, mainna lea leamaš moanat jagiid juo njunnožis sihke Norgga ja Suoma bealde heargevuodjimiin. – Ulbmil lea čujuhit ahte mii leat moanat jagiid viggan ruđalaččat nákcet hukset ođđa vistti dáidda- ja duodjedávviriidda. Geassádan stivraáirasat lohket dolkan dasa go soames suohkanpolitihkkarat gohcet dákkár bargovugiiguin sin barggu ja buvihit daid buriid proseassaid maid leat ovttas bargan Guovdageainnu ealáhusaiguin moanat jagiid. Dán jagáš sámecupii serve 550 čiekči ja lassin vel moanat jođiheaddji. Selma lei fas mannamin joga ala ja loahpahii vel:–stuorámus luosa maid dán guoikkas lean goddán lea 12 kilosačča moanat áiggiid ovdal. –Mun láven dies goddit bures heaŋggofirpmiin, ja leange moanat jagiid bivdán gos dál in šat beasa bivdit. Moanat jagiid ovdal ledje dat guovllut beakkán jeageleatnamat. Min Áigi lea moanat háve čállán lotnolasealáhusbargiid birra geat eai oaččo doarjaga danin go náittosguoibmi doaimmaha seammá ealáhusaid. Soai galgaba deaivvadit moanat olbmuiguin, ja maid finadit ealo luhtte. Internašunála bargiidsearvi -ICEM-, mas leat 20 miljovnna miellahtu, lea moanat jagiid steampilastán Rio Tinto daid vearrámusaid searvvis mat rihkkot ruvkebargiid vuoigatvuođaid birra máilmmis. Svein Holmestrand lea moanat háve dehálaš moala báhčán Nordlysa ovddas vuostejoavkkuid fierbmái.  Gánda lea leamaš oahppin skuvllas, vaikko lea moanat jagiid áigi go gearggai nuoraidskuvllas. Doallan moanat čájáhusaid, čiŋahan almmolaš vistiid, ovddastan sámi ja norgga dáiddáriid luohttámušolmmožin. - oahpásnuvvat moanat šáŋraide mat leat dán ahkásaččaide heivehuvvon, ja lohkat unnimus ovtta muitalusa dahje cukcasa maid ieža leat válljen. Vaikko minoritehttapolitihkka iešalddis lea stuorra fuomášumi ožžon, de leat dáruiduhttinpolitihka kultuvrralaš ja sosio-ekonomalaš váikkuhusat fuomášuhttojuvvon oalle unnán, vaikko fáddá lea guorahallojuvvon moanat stuorát bargguin ja dieđalaš artihkkaliin. Mii bájuhit dás guokte dokumeantta mat čájehit dán doaimma. Moai fidniime moanat mánáidgirjjiid máddin, máŋggat ledje klassihkkarat, maid moai dovddaime iežame mánnávuođas, muhto moai osttiime maiddái ođđasut girjjiid ja geahččaleimme ohppiidgirjerádjosa ráhkadit. Son biddjui dasto virgái, vaikko stivra mieđihii ahte ohcci nr. 2:s lei «alit ja viidát oahppu ja moanat jagiid bargan fidnoskuvllas» . Fanandoallošiehtadus lea doaibman moanat jagi, ja dihtomielalaš ruhtadoarjagiid juohkin eanandollui lea dagahan ahte eanandoalli lea heivehan doalu dan mielde. Sámediggi lea moanat gerddiid jagis 2005 dovddahan fuolastusa sámi museaid heajos ekonomalaš čuovvoleami geažil guovddáš eiseválddiid bealis museaođastusa bokte. Seminárat ja eará diehtočohkkemat Norgga-ruoŧa boazoguohtunkommišuvdna lea doallan moanat semináraid ja diehtojuohkinčoahkkimiid guoskevaš eiseválddiiguin, organisašuvnnaiguin ja dutkiiguin. Seminárat ja eará diehtočohkkemat Norgga-ruoŧa boazoguohtunkommišuvdna lea doallan moanat semináraid ja diehtojuohkinčoahkkimiid guoskevaš eiseválddiiguin, organisašuvnnaiguin ja dutkiiguin. Bivdo- ja guolástanvuoigatvuođat leat ságastallojuvvon moanat čoahkkimiin maid lávdegoddi lea doallan boazodoaluin. Nugo evttohusas boahtá ovdan,de lea jahkečoahkkimis cealkinvuoigatvuohta moanat áššiin, muhto dat nappo ii sáhte čatnat stivrra, geahča nuppi lađđasa. Dasto ihtet jagiid dihto áiggiin sierralágan guođohanváttisvuođat, ee. guottetáiggi goas varihat ja čierpmahat bahkkejit vuosttas ruonas rahtáide, ja ragatáiggis čakčat go bohccot juohkásit moanat čorragiidda mat háddjanit orohagas. Finnmárkkus leat ássiid moanat ráđđejumiin stáhta eatnamiin leamaš erenoamážit muddejuvvon hálddahuslaš geavada ja sierra lágaid bokte, mat leat ásahan seagášat gova, mat máŋgga čuoggás spiehkastit Mátta-Norgga almennehiid riektedilálašvuođain. Moanat háviid lea eanavuovdinkantuvrra duohken mearridit leago áššis stuorra prinsihpalaš dahje ruđalaš mearkkašupmi. Dasa lassin leat bajit váldeásahusain moanat háldduide bargonjuolggadusat ja njuolggadusat.  Finnmárkku eanavuovdinkantuvra meannuda priváhta ja earáid ohcamiid viessosajiid láigoheames dahje oastimis ja vuoigatvuođaid moanat iešguđet ulbmiliidda, sajiid sihke ealáhus- ja joavdobarttaidege. Bartasajiid galgá váldonjuolggadussan čohkket dohkkehuvvon bartaguovlluide maid lea ráhkadan plána- ja huksenlága mielde, buo. eanavuovdinláhkaásahusa mearrádusaid §§ 1 ja 5 ja § 10. Vuosttas guollebivdonjuolggadusat bohte 1901:s, ja gitta 1966:i ráhkaduvvo moanat gielddain njuolggadusat. Finnmárkku eanavuovdinkantuvrii lei dát 8700 ru. dinestussan 1992:s. Sámi beroštumit leat leamaš mearrideaddjin sámi guovlluid moanat cázádagaid ráfáiduhttinmearrádusaide. 4 vuosttas lađđasis leat oppalaš gildosa spiehkastagat moanat konkrehta ulbmiliidda, ee. boles-, buohccevovdna- ja gádjunbálvalussii, almmolaš poasta- ja telebálvalusaide, suodjalusa doibmii, eanadoallo-, vuovdedoallo- ja boazoealáhussii ja dárbbašlaš sáhtui ovdan ruoktot bissovaš ássanbáikkiid. Fylkkamánni mearrádusa mielde leat dál fylkkas biddjon moanat bievlamáđiid, gos lea lohpi vuodjit erenoamáš sierralobi haga. Sámediggi lea bidjan moanat mihttomeriid sámediggeplánas, mii lea Sámedikki guhkesáiggi plána. Sámediggi lea moanat jagiid hálddašan sámegiela hálddašanguovllu guovttegielalašvuođaruđaid gielddaide ja fylkkagielddaide. Eamiálbmogat leat moanat buolvvaid čađa ovddidan ollesvuođadiđošteaddji, árbevirolaš ja dieđalaš máhtu eatnamiiddiset, luondduresurssaideaset ja birrasiiddiset birra. Sámediggi lea bidjan moanat mihttomeriid sámediggeplánas, mii lea Sámedikki guhkesáiggi plána. Sámediggeplána lea bušeahttahábmema váldodokomeanta. Eamiálbmogat leat moanat buolvvaid čađa ovddidan ollesvuođadiđošteaddji, árbevirolaš ja dieđalaš máhtu eatnamiiddiset, luondduresurssaideaset ja birrasiiddiset birra. 


# real-moanain: Sámeárbevieruid ruovttoluotta máhcahan jurdda vuolggahuvvui moanaid jagi dás ovdal Sámimuseaid searvvis. Ruoššat oaivvildedje earret eará ahte maŋŋil guovllu moanaid fallehemiin, sáhtii sivalaččaid fas guorrat lean četčenalaččaid. Seammá láhkai lea moanaid eará luondduriggodagain. Máilmmibáŋku geassádan moanaid buođđoprošeavttain mat leat cahkkehan riiddu. Givssideaddji cielahii fas moanaid háve min ruoššafuorrán.  Sámegiela almmolaš láhkavuođđu lei addon moanaid lágain sihke Norggas ja Suomas. Ráđđádallanprosedyraid soahpama rájes leat dollon ráđđádallamat Sámedikkiin moanaid áššiin.  "Sin ruovttufylkka, Finnmárkku, rievddalmas riektedilálašvuođat - gos belohahkii lea eahpečielga njuolggadusat man viidát stáhta vuoigatvuohta lea matrikulerekeahtes eatnamiidda - lea okta moanaid ákkain maid galgá vuhtii váldit go árvvoštallá riektediehtemeahttunvuođacuohkkin. Go lastamuora geavaheapmi dál lea Finnmárkkus mealgat unnit go ovdal, ferte navdot moanaid sajiin leat beanta stuorra mearri. Maŋimuš ii lean eahpitkeahttá eahpedábálaš Nuorta Finnmárkkus ja mearrasámiid gaskkas moanaid sajiin Finnmárkkus. Maŋŋil go ee. Norgga Sámeráđđi ja goappašat sámi váldosearvvit moanaid cealkámušain gáibidedje guollebivddu bissehuvvot go nu negatiivvalaččat čuozai riddolagaš luossabivdui ja danne maid sámi guovlluid sámi kultuvrii ja ássamii, bissehuvvui bivdu 1988 rájes ja mas ovdal lei konsešuvdnageatnegasvuohta, miessemánu 2.b. 1986 ggl. cea. bokte. Seamma leat duopmostuolut bidjan vuođđun moanaid duomuin, erenoamážit ovddit jahkečuođis. Go guollebivdu moanaid sajiin adnojuvvui leat dehálaš lassiealáhussan, gávnnahuvvui govttolažžan ahte finnmárkolaččat ja muhtun muddui giliássitge (namalassii gili dálonat) ožžo sierradili, muhto turismaealáhusa deasttas galge eará saji olbmot Norggas ja olgoriikalaččat almmatge oažžut bivdit, muhto dušše stákkuin ja nođđoduorgguin.   Jagiin ovdal nuppi máilbmesoađi sáhtii almmolaš nammaduvvon lávdegoddi, Riddogiliid jeagge- ja eanasuodjalanlávdegoddi (1936), čuoččuhit ahte lavdnjevaljit moanaid riddoguovlluin ledje ollásit nohkamin ja ahte lavdnječuohppan bilidii olu, erenoamážit Hordalánddas ja Finnmárkkus. Moanaid guovlluin gos lavdnji lea leamaš adnon boaldámuššan lea buot lavdnji dál čuhppon... Ferte navdit ahte moanaid lavdnjejekkiin gos várra leat leamaš sierravuoigatvuođat, dál leat čuhppojuvvon, nu ahte gažaldagas lea uhccán geavatlaš mearkkašupmi. Eanavuovdinmearrádusaid sáhttá dás moanaid láhkai dulkot. Dán oktavuođas lea doarvái čujuhit ahte eanaeaiggáda ráđđejupmi moanaid háviin lea ráddjejuvvon. Olgunastinláhka ii mudde, nugo ovdanboahtá 3.16.2. oasis, dušše álbmoga doaimma eaiggáda ektui, muhto namuha moanaid sajiin geavaheaddji seammago eaiggáda, geahča de § 3 nuppi lađđasa áiddi hárrái ja § 9 vuosttas lađđasa gáfestallama, beaivebáittadastima ja idjadeapmi jna. hárrái, buo. goalmmát lađđasa gohttema ja eará ásadeami hárrái. Ii eahpiduvvo ahte lágat moanaid háviin ráddjejit sápmelaččaid vuoigatvuođa dan anu ektui mii sis lea leamaš ovddeš áiggi rájes. Vástideaddji sáhttá dadjat jus moanaid báikkálaš riektehámáiduvvamiin lea sullasaš sisdoallu. Gullevašvuohta nanosmuvai dáđis ja manne moanaid sajiin muhtunlágan vuoigatvuohtan, maid sáhtii háhkat ee. oastimiin, árbbiin ja go lei lotnolasat dihto vearrogeatnegasvuođaiguin stáhtii.  Korpijaakko čujuha moanaid sajiin dutkosistis dan duohtavuhtii ahte sihke Ruoŧa ja Danmárkku-Norgga gonagasaide ledje boazosápmelaččat várra dehálamosat mo oažžut hearrávuođa davvi eanaguovlluide. Ná orru leamen dábálaš dárkon norgga oapmeriektegeavadis, mii dávjá čuoččuhuvvo moanaid áššiin. Duopmostuolut leat moanaid diggemearrádusain bidjan eavttuid doalahit almennetvuoigatvuođa, sihke eanadoalu sajádaga ja geavahanvuoigatvuođa historjjálaš vuđđosa ektui ja lágášvuođa gáibádussii juohke eanadollui mas sáhttá leat almennetvuoigatvuohta. Datte lea čielggas ahte dáid eatnamiid moanaid vuogasvuođain almmolaš áššebáhpáriin 1600-logu loahpa rájes ja 1800-logu álgobeallai gohčodedje dáid eatnamiid almennehin, dábálaččat "Gonagasa almennehin." Datte lea nugo bajábealde namuhuvvon čielggas ahte 1740-jagiin ledje moanaid virggálaš vuogasvuođain Álttá vuovddi gohčodan "Almenneha Vuovdin." Dán ráđđejumiid čađamannamis mat gullet Finnmárkku ássiid oktasaš joavkkuide, čájeha ahte leat mealgadaš erohusat gaskal mátta-dáža almennehiid ja stáhtaeatnamiid Finnmárkkus. Dát lea celkon Alimusrievtti moanaid mearrádusainge, buo. erenoamážit Rt. 1914 s. 509 (Álttá vuovdeášši) ja Rt. 1960 s. 810 (Si-Fi-duopmu). Nuppi beales čájehuvvo ain moanaid surggiin ahte stáhtaalmennehat ja stáhta eatnamat Finnmárkkus leat sullalágaid. Sihke historjjálaččat ja rievttálaččat ferte áddejumi ohcat moanaid ártadagaldumiin, sajis ja áiggis. Guovlluin nugo Guovdageaidnu, Kárášjohka, Buolbmát, Unjárga, Máttavárjjat, Davvesiida jna. gielddain ásset moanaid sajiin dušše sápmelaččat, geat illá sáhttet leat ovttas dážaiguin.  Son čujuha vel ahte moanaid sajiin, ee. Porsáŋggus, fuođđobivddu ja murjema oktavuođas "ledje šaddan geavahanavádatráját gaskal daid sierranas giliid, báikegottiid ja belohahkii gitta bearašdássái". 1700-logus geavahedje eiseválddit moanaid liibbain "gonagasa almennet" namahusa, ja "almennet" namahusa eiseválddit dábálaččat atne ain gitta sullii 1860:i. Ja nuppi beales šiehtadit stáhta ja gielddat moanaid oktavuođain main vuhtto garrasat dahje láivvit válddalastin. Datte ferte ain geahpedit boazologu moanaid guovddáš guovlluin sihkkarastin dihte guhkesáiggi ovdáneami. Orohatstivrra barggut leat guovttesuorat, ja ovdanbohtet boazodoallolága moanaid mearrádusain, earret eará § 8 nuppi lađđasis, ja njukčamánu 4. b. 1987 láhkaásahusa § 9:s. Vuovdedoallohoavda bargá moanaid bargguin mat dábálaččat gullet fylkkavuovdehovdii. Luossabivdu vihtanbivdosiiguin lea dehálaš lassiealáhus fylkka riddo- ja vuotnaguovlluin ja moanaid sajiin sisaboadu eaktun ja danin maid ássamii. Beroštusgottis lea leamaš sierra hálddašanváldi johkii juo 1700-logu loahpa rájes ja lea ieš ráhkadan njuolggadusaid organiseremistis ja válddistis, mii moanaid diggemearrádusain lea adnon cadni sihke dábálaš hálddašanválddiide, guovllu ássiide ja olggobealolbmuide. Jahkásaš earit eai leat dušše mearrideaddjin juohke guolásteaddji sisaboahtui, muhto dain lea stuorra mearkkašupmi industria ja moanaid báikegotti boahtteáigái. Guolástandirektoráhtas leat guovddáš sajádat guolastanmuddemis, ja lea mearridanváldi moanaid oktavuođain, seammásgo ovddida ávžžuhusaid Guolástandepartementii. Guolástandirektoráhta lea moanaid mearrádusain dasto sirdán válddi guolástanhovdii. Moanaid dáid fitnodagain leat buorit ávnnasliiggit ja jodihit mealgat vuoittuin.  - moanaid luonddufágalaš dilálašvuođain, numo báikkálaš dálkkádat, čáhcebuorrevuohta, geologia, sáivabiologia, flora ja fauna, fuoddoeallin, marinbiologia, eanadatválddahallamat, kulturmuittut, guollebivdu, bivdu, olgunastin, boazodoallu, eana- ja vuovdedoallu ja iešgudet doaibmabijut maid sáhttá álggahit guozahan dihte dábálaš beroštumiid vahágiid ja bilidemiid. Dás gávdná sámi ássamiid moanaid áigodagain, geađgeáiggis, ruovdeáiggis ja ođđa áiggis. 1992 rájes lea datte olgunastinlávdegoddi eanet adnon gulaskuddanásahussan moanaid oktavuođain, ee. mohtorfievrojohtolaga j.s. ođđ láhkaásahusaid gárvvisteamis. Olmmái mus ollii ruoktot iežas moanat mátkkiin ruoŧabeal´ Sámis.

# real-moanaid2: Departemeanta lea moanat geardde juo cuiggodan dan dili ahte dát guokte joatkaskuvlla eai nagot doarvái ohppiid skuvllaide háhkat, ja departemeanttas nana gáibádusat skuvllaide deavdit guoros oahpposajiid. SNF lea virggálaš bovdehusa sádden moanat almmolaš orgánii, sihke dáža ja sámi, muhto áibbas moattis leat almmuhan iežaset boahtit. 

--------
Sámi teáhterbuvttadeami, sámi filbmabuvttadeami, sámi čáppagirjjálašvuođaovdánahttima, juoigan- ja musihkka olggosaddimiid, dáidda sisaoastinortnega, dáidda- ja girjjálašvuođastipeandda, kulturdoaluid, sámi kulturservviid ruhtadili, sámi valáštallanstipeandda ja valáštallanservviid, buoridit sámi museaid ja kulturguovddážiid ruhtadili, musea čájáhusaid ja moanat eará kulturdoaimmaid ovdánahttima.

Fiinna virge namahuvvon ja fiinna namat olbmot leat moanat mállásiid oktavuođas hupmat višuvnna birra "Sápmi rájiid haga" .

Son lea muđui neavttár Beaivváš Sámi Teáhteris ja lea bagadallan moanat sámi mánáid-TV ráidduid.

Moanat buori spábbačiekči leat boahtán Jergolis;

Dás serve oahppit moanat riikaviidosaš miellačájáhusaide, maid báidne sámi dovdomearkkaiguin. 

Son lea almmuhan moanat sámegiela girjjiid dárogielagiidda ja dárogiela girjjiid sámegielohppiide. 

Moanat fylkka gávpogiin ja čoahkkebáikkiin leat eahpečielgga opmodatoktavuođat earret eará go ođđasit huksen 2. máilbmesoađi maŋŋil moanat háviid álggahuvvui ovdal ráját ja opmodatoktavuođat ledje doarvái čilgejuvvon.

Sáhttá namuhit ahte moanat sámi organisašuvnnain leat vuostálastán lihttoláigohit ovttaskas olbmuide. 

Dasa lassin lea moanat háviid gáibádus dohkkehit doaibmabiju konsešuvnna bokte.

Finnmárkkus leat moanat logi-duhát kulturmuittu automáhtalaččat ráfáiduhtton kulturmuitolága mielde.  

Muđui leat logahallon moanat duhát goddebivdorokki Luovttejogas gitta Vuopmanvárrái Deanus ja Álddajogas Unjárgga lahka. 

Finnmárku ráját leat árktalaš guvlui, ja moanat elliid- ja šaddošlájain leat davimus ordaráját dáppe.  

Inger Blix Kvammen lea moanaid sierra- ja joavkočájáhusain leamaš mielde.

Maŋemuš beivviid leat beassan lohkat moanaid Finnmárkku báikeáviissain go sátnejođiheaddji fas lea moaráskan.

–Mii leat massán moanaid miljovnna ruvnnu vearuin ja divvadiin, čilge ruovdemáđiid bargi.

Eanadoallodirektora cealkámušas fylkka 1880-90 jagiid dilálašvuođain, mat leat bájuhuvvon Od.prp. nr. 1 1897 (s. 22) čuožžu ahte "Lavdnji ainjuo moanaid Ámtta Guovlluin lea dehálamos ja várra muhtuminge Boaldámuš."

1890-jagiid dieđihuvvui boaldinlavdnji lei dehálamos ja muhtun áiggiid áidna boaldámuš moanaid fylkka guovlluin (Tønnesen s. 269).

Stáhta ja geavahanvuoigaduvvomiid gaskasaš lotnolas riektedilálašvuohta stáhtaalmennehiin leatmeannuduvvon moanaid oktavuođain, buo. ee. 1861 Almennetkommišuvnna mii guoská Nordre Trondhjems Ámtii, Holaker-kommišuvdna dainna cuoŋománu 9. b. 1923 evttohusain "Davvi-Trøndelága matrikulerekeahtes stáhtavuvddiid" hárrái, ja almennetgažaldagaid lávdegotti golggotmánu 14. b. 1957 evttohusa Trøndelágas.

Datte ferte ain geahpedit boazologu moanaid guovddáš guovlluin sihkkarastin dihte guhkesáiggi ovdáneami.

1992 rájes lea datte olgunastinlávdegoddi eanet adnon gulaskuddanásahussan moanaid oktavuođain, ee. mohtorfievrojohtolaga j.s. ođđ láhkaásahusaid gárvvisteamis.